Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



21.02.2018

4 kontrollküsimust: millal on eksportijal vaja kindlustust?

Möödunud aastaga kasvas 8% ettevõtete kindlustamine ostjate poolt tasumata arvete ja ootamatuste vastu. Kuidas teada, millal oleks ettevõttel vaja enne tehingu sõlmimist ka kindlustus teha ja millal mitte? Vastused aitab saada Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustusest.

Et välja selgitada, kas ja millal on üldse eksporti kindlustada vaja, toob Rukholm ettevõtjatele välja 4 kontrollküsimust:

1. Kas ühe tehingu nurjumine võib mõjutada kogu ettevõtte tegevust?

“Näiteks, kui tegemist on väiksema ettevõttega, võib ka üks 2000-4000 euro suurune tasumata arve või ühe suure kliendi ootamatu maksejõuetus kogu ettevõtet tõsiselt raputada. Sellisel juhul tasuks endalt küsida, kui palju sellise summa kaotus ettevõtet mõjutada võib ja vajadusel uurida kindlustamise võimalusi,” toob Rukholm näite. Samas, kui ettevõte on end majanduslikult tugevalt kindlustanud, siis üksikud väikesed maksmata arved ettevõtte tegevust oluliselt ei mõjuta ja kindlustamine ei pruugi Rukholmi sõnul vajalik olla. “Muidugi on alati vaja vaadata ka konkreetse ostja üksikute tasumata arvete summat kokku, sest ka siin võivad ainult ühe ettevõtte suures summas tasumata arved müüjat oluliselt mõjutada,” lisas Rukholm.

2. Kas on vaja tavapärasest pikema maksetähtajaga arvet? 

Eestis tegutsedes on ettevõtjad harjunud 15-30-päevase maksetähtajaga, kuid väljaspool Eestit on tihti tavaks hoopis pikemad maksetähtajad. “Näeme sageli, et teiste ärikultuuride 40, 60 või isegi 90 päeva pikkused maksetähtajad üllatavad meie ettevõtteid ja toovad neile ebakindlust, mis on täiesti mõistetav. Esiteks ei saa ettevõte kauba eest saadavat raha kätte nii kiiresti kui soovib ja teiseks puudub tal kindlustunne, et raha kauba eest üldse temani jõuab,” selgitas Rukholm. Seega, kui ostja soovib müüjalt tavapärasest pikemat maksetähtaega, tasuks maandada risk kindlustuse abil.

3. Kas ekspordiriigi poliitililine olukord on stabiilne?

Poliitiline seis erinevatel eksporditurgudel on väga erinev, mistõttu tasuks ettevõtetel Rukholmi sõnul kaaluda enne tehingu sõlmimist ka seda, kas äripartneri sihtriigiga võib olla seotud ka mõni poliitiline risk, mis tehingu riskantsemaks muudab. “Poliitiline risk tähendab, et kaupade eest tasumisele kuuluva summa kättesaamine võib osutuda keerukamaks just ostja asukohariigis esinevate takistuste tõttu. Näiteks võivad makse kättesaamise raskeks muuta valuutanappus, valuutapiirangud või hoopis sõda,” kirjeldas Rukholm. “Kui on tegemist tuttava, näiteks Skandinaaviamaade turuga, on poliitilise riski realiseerumise võimalus peaaegu olematu, ent geograafiliselt kaugemates või kriitilisemates piirkondades tasub sellele mõelda.”

4. Kas äripartneril on varem probleeme olnud?

“Kui müüja teab, et tema äripartneril on varem makseraskusi olnud, siis on see kindlasti üks esimesi ohumärke, mida tasuks arvestada,” hoiatas Rukholm ettevõtjaid. Samas tõdes ta, et päris sageli üllatavad meie ettevõtjaid ka pikaajalised usaldusväärsed kliendid, kellel samuti ootamatusi ette tuleb. “Paraku ei saa aga müüja kuidagi kontrollida seda, kuidas ostja oma riske väliste mõjutajate eest kaitseb - olgu selleks kasvõi tulekahju või veeavarii, mis toodangu rikub ja ettevõtte tööd häirib ning mille tulemusel on ettevõtte tegevus halvatud ja ettevõte ei ole enam võimeline makseid tasuma. Igal juhul tasuks end oma klientide käekäiguga kindlasti kursis hoida või paluda taustaanalüüsi kindlustusettevõttelt, kellel on juurdepääs suuremale hulgale andmetele ettevõtete finantsilise tervise kohta.”

  • 15. november 2018

    5 müüti ekspordiga seotud riskide kohta

    Äri laiendamine välisturgudele toob sageli kaasa ootamatuseid, mis võivad nurjata tehinguid või koguni kahjustada kogu ettevõtte majanduslikku seisu - näiteks olukorras, kus arved jäävad tasumata. Millised ekspordiriskidega seotud...

  • 14. november 2018

    Omavalitsused kasutavad võimalust rajada kaasaegseid üürielamuid

    Kohalikud omavalitsused saavad elamufondi arendamiseks taotleda KredExilt investeeringutoetust. Seni on toimunud kaks taotlusvooru, mille käigus on 14 omavalitsusele eraldatud toetust 18 üürielamu püstitamiseks või olemasoleva hoone...

  • 13. november 2018

    KredExi juhina jätkab Lehar Kütt

    Nõukogu otsusega jätkab finantsasutuse KredEx juhtimist Lehar Kütt. Alates 2015. aastast KredExit juhtinud Kütt jätkab seega ametis järgmised 4 aastat. KredExi nõukogu esimehe ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri...

  • 02. november 2018

    Laienenud lammutustoetusega saavad KOVid lammutada enam „tondilosse“

    Kohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta. Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks...

  • 01. november 2018

    Kodutoetust sai 344 lasterikast peret

    KredExi kodutoetust said sel aastal 344 kolme- ja enamalapselist vähekindlustatud peret, kokku kasvab nendes peredes 1218 last. Ühtekokku eraldati tänavu toetusteks üle 3,1 mln euro. Toetust saab kuni 8000 eurot, sealjuures korduval...

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.