Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Ootame Teie vihjeid võimalike rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ning eetikaalaste rikkumiste kohta.

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



01.12.2018

Eesti on startup-ettevõtluseks parim riik maailmas

Rahvusvaheline riskikapitaliettevõte Index Venture hindas maailma riikide ettevõtluspoliitikaid ning leidis, et Eesti majanduskeskkond on startupide-sõbralikkuses esikohal. Alustavatel ettevõtetel on siin väiksem risk põruda ning Eestit nähakse mõistliku ettevõtluspoliitika tõttu äritegevuseks väga atraktiivse kohana.

„Eestit on sageli toodud esile avatud majandusega riigina, kus innovatsiooni peetakse normaalsuseks. Meil pole suuri rikkusi ega tohutut kogust maavarasid, seega ellu jäämiseks peamegi olema nutikad ning see väljendub ka suures ettevõtlusaktiivsuses ja uute niššide otsimises globaalsel turul. Eesti jaoks tähendab see peaasjalikult uute tehnoloogiatega tegelemist,“ selgitas ettevõtlusminister Rene Tammist.

„Eesti on riik, kus välistalendid on oodatud. Meil on ka ainulaadne ja edukas e-residentsuse programm, mis sel reedel sai nelja –aastaseks. Eesti trumbiks on erasektori positiivne kaasamine riigi poliitikakujundamisse ja seadusloomesse. Alustavatel ettevõtetel on riigiga toimivad koostöövormid ning ka ettevõtted ise suhtlevad omavahel tihedalt. See tõstab teadlikkust ning annab ka korraliku baasi äritegevuse toetamiseks nii käivitusfaasis kui edaspidi. Ärikeskkond peab olema läbipaistev ja tagama innovatsioonile vajaliku ruumi, tugevdama investeerimiskindlust ja lisandväärtuse kasvu,“ lisas ta.

Alustavad kõrgtehnoloogilised väikesed ja keskmised ettevõtted on potentsiaalselt suure majandusliku mõjuga. OECD analüüside tulemusel loovad kõrgtehnoloogilised alustavad ettevõtted kasvufaasi jõudmisel 25-50% uutest kõrgepalgalistest töökohtadest. Eesti iduettevõtete näitel on teada, et iduettevõtted loovad viis korda enam ja kaks korda kõrgemalt tasustatud uusi töökohti (tööjõumaksud töötaja kohta) kui sama vanad traditsioonilised ettevõtted.

Samas seisavad Eesti iduettevõtjad silmitsi samasuguste probleemidega kogu maailmas. Ettevõtte algusfaasis õnnestub piiratud kapitali tõttu väga vähestel neist jõuda kasvufaasi. „Kõrgtehnoloogilisi iduettevõtteid võib iseloomustada küll suurem ebaõnnestumiste protsent, kuid seda kompenseerib läbimurdnud ettevõtete kõrgem lisandväärtus,“ sõnas minister Tammist.

Kuigi probleemid on meil samad, mis näiteks teistes Euroopa riikides, oleme riigina suutnud uute ideedega kaasa liikuda ja anda innovatsioonile niisuguse majanduskeskkonna, kus uued lahendused - näiteks jagamismajandus - suudavad traditsiooniliste lahendustega koos edukad olla. „Meil on tehnoloogiasektoris hea koostöö juba olemas, kasutagem seda uute ja veel ambitsioonikamate projektide käivitamiseks. Praegu ongi aeg panna sisse järgmine käik ja leida järgmised suured ideed, kus Eesti saab sarnaselt e-residentsusele olla teenäitaja,“ leidis minister.

„Euroopa alles hakkab arendama oma tehisintellekti, kvantarvutuste ja elektritranspordi tehnoloogiaid, samal ajal kui Hiina on võtnud eesmärgiks olla nendes suure mõjuga tehnoloogiasektorites maailma juhtivaks jõuks juba aastal 2025. Eesti ja Euroopa ettevõtluspoliitika ambitsioon peab olema suunatud tuleviku kujundamisele - sellele on juhtinud tähelepanu ka 30 Euroopa edukaimat iduettevõtjat,“ ütles minister Tammist.

Uudis koos Euroopa riikide parimate iduettevõtjate pöördumisega Euroopa Komisjoni poole ettevõtluspoliitikate startupi-sõbralikumaks muutmiseks on leitav siit: https://techcrunch.com/2018/11/27/30-european-startup-ceos-call-for-better-stock-option-policies/?guccounter=1

  • 21. veebruar 2018

    4 kontrollküsimust: millal on eksportijal vaja kindlustust?

    Möödunud aastaga kasvas 8% ettevõtete kindlustamine ostjate poolt tasumata arvete ja ootamatuste vastu. Kuidas teada, millal oleks ettevõttel vaja enne tehingu sõlmimist ka kindlustus teha ja millal mitte? Vastused aitab saada Mariko...

  • 16. veebruar 2018

    Eesti idufirmade panus majandusse kasvas jõudsalt

    Startup Estonia koostatud värske ülevaate kohaselt töötas 2017. aastal Eesti idufirmade heaks 4300 inimest, kelle pealt maksti tööjõumakse 36 mln eurot. Kohalikud iduettevõtjad kaasasid eelmisel aastal investoritelt täiendavat kapitali...

  • 14. veebruar 2018

    KredEx muutis tehnoloogialaenu tingimusi paindlikumaks

    Eksportivad tööstusettevõtted saavad lisaks masinate ja seadmete soetamisele kasutada tehnoloogialaenu nüüd ka investeeringuteks mittemateriaalsesse varasse, näiteks tarkvara juurutamiseks või inimeste koolitamiseks. Arvestades Eesti...

  • 12. veebruar 2018

    KredEx Krediidikindlustus hüvitas 920 000 euro eest kahjusid

    2017. aastal hüvitas KredEx Krediidikindlustus Eesti ettevõtetele äripartnerite makseraskuste tõttu 28 kahju kogusummas 921 428 eurot. 2016. aastaga võrreldes on Eesti ettevõtete poolt kindlustatud käive kasvanud 8% võrra - kokku on...

  • 07. veebruar 2018

    Ekspordiriski kalkulaator tõstis väikeettevõtete huvi kindlustamise vastu

    Möödunud aastal avalikustatud ekspordiriski kalkulaator on tekitanud väike-ettevõtete ja alustavate eksportijate seas huvi selle vastu, kuidas ennetada kahjusid, mida võivad ettevõttele tekitada välismaiste klientide poolt maksmata...

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.