Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



19.06.2018

Kontrolli, kas Sul on vaja oma eksporditehingut kindlustada?

Üha enam ettevõtteid tunneb huvi, kuidas ambitsioonikalt oma äri kasvatada ja samas teha seda turvaliselt, et ootamatused tehingut ei nurjaks või laekumata arved ettevõtte majanduslikku seisu ei kahjustaks. Mõned lihtsad kontrollküsimused aitavad sellele küsimusele vastuse saada.

Iga päev eksportijaid nõustav KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Mariko Rukholm toob välja olulisimad aspektid, mis aitavad ettevõttel selgeks teha, kas enne tehingu sõlmimist oleks tarvis kindlustus teha või pole see hädavajalik.

Ühe tehingu võimalik mõju kogu ettevõtte tegevusele?

“Näiteks, kui tegemist on väiksema ettevõttega, võib ka üks 2000-4000 euro suurune tasumata arve või ühe suure kliendi ootamatu maksejõuetus kogu ettevõtet tõsiselt raputada. Sellisel juhul tasuks endalt küsida, kui palju sellise summa kaotus ettevõtet mõjutada võib ja vajadusel uurida kindlustamise võimalusi,” toob Rukholm näite. Samas, kui ettevõte on end majanduslikult tugevalt kindlustanud, siis üksikud väikesed maksmata arved ettevõtte tegevust oluliselt ei mõjuta ja kindlustamine ei pruugi Rukholmi sõnul vajalik olla. “Muidugi on alati vaja vaadata ka konkreetse ostja üksikute tasumata arvete summat kokku, sest ka siin võivad ainult ühe ettevõtte suures summas tasumata arved müüjat oluliselt mõjutada,” lisas Rukholm.

Maksetähtaeg - tavapärane või pikem?

Eestis tegutsedes on ettevõtjad harjunud 15-30-päevase maksetähtajaga, kuid väljaspool Eestit on tihti tavaks hoopis pikemad maksetähtajad. “Näeme sageli, et teiste ärikultuuride 40, 60 või isegi 90 päeva pikkused maksetähtajad üllatavad meie ettevõtteid ja toovad neile ebakindlust, mis on täiesti mõistetav. Esiteks ei saa ettevõte kauba eest saadavat raha kätte nii kiiresti kui soovib ja teiseks puudub tal kindlustunne, et raha kauba eest üldse temani jõuab,” selgitas Rukholm. Samas näitab KredEx Krediidikindlustuse poolt ettevõtjate seas läbi viidud uuring, et koguni 40% firmadest soovib klientidelt ettemaksu ega usalda pikka maksetähtaega - sellega aga seatakse Rukholmi sõnul ohtu oma konkurents ja võidakse kaotatada võimalus teha mitmeid häid tehinguid. Seega, kui ostja soovib müüjalt tavapärasest pikemat maksetähtaega, on tal võimalik maandada risk kindlustuse abil.

Poliitiline olukord ekspordi sihtriigis?

Poliitiline seis erinevatel eksporditurgudel on väga erinev, mistõttu tasuks ettevõtetel Rukholmi sõnul kaaluda enne tehingu sõlmimist ka seda, kas äripartneri sihtriigiga võib olla seotud ka mõni poliitiline risk, mis tehingu riskantsemaks muudab. “Poliitiline risk tähendab, et kaupade eest tasumisele kuuluva summa kättesaamine võib osutuda keerukamaks just ostja asukohariigis esinevate takistuste tõttu. Näiteks võivad makse kättesaamise muuta raskeks valuutanappus, valuutapiirangud või hoopis sõda,” kirjeldas Rukholm. “Kui on tegemist tuttava, näiteks Skandinaaviamaade turuga, on poliitilise riski realiseerumise võimalus peaaegu olematu, ent geograafiliselt kaugemates või kriitilisemates piirkondades tasub sellele mõelda.”

Äripartneri taust?

“Kui müüja teab, et tema äripartneril on varem makseraskusi olnud, siis on see kindlasti üks esimesi ohumärke, mida tasuks arvestada,” hoiatas Rukholm ettevõtjaid. Samas tõdes ta, et päris sageli üllatavad meie ettevõtjaid ka pikaajalised usaldusväärsed kliendid, kellel samuti ootamatusi ette tuleb. “Paraku ei saa aga müüja kuidagi kontrollida seda, kuidas ostja oma riske väliste mõjutajate eest kaitseb - olgu selleks kasvõi tulekahju või veeavarii, mis toodangu rikub ja ettevõtte tööd häirib. Sellise juhtumi tulemusel on ettevõtte tegevus halvatud ja ettevõte ei pruugi olla enam võimeline makseid tasuma. Igal juhul tasuks end oma klientide käekäiguga kindlasti kursis hoida või paluda taustaanalüüsi kindlustusettevõttelt, kellel on juurdepääs suuremale hulgale andmetele ettevõtete finantsilise tervise kohta.”