Elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisu sõnul on teenuse peamine eesmärk pakkuda igale huvilisele lihtsat võimalust omal käel proovida elektriautoga sõitmist.

„Soovime toetada elektriautode laiemat kasutusele võtmist ning tuua rohkem elektriautosid tänavatele. Esimest korda elektriauto rooli istunud inimesed on reeglina positiivselt üllatunud, kui head dünaamikat ja sõidutunnet akude toel edasiliikuv sõiduk pakub. Loodame, et ELMO kiirrent murrab nii mitmedki visalt püsivad müüdid elektriauto suhtes. Usume samuti, et teenus sobib ka ettevõtetele, kes ei soovi oma masinaparki kasvatada, kuid kelle töötajad vajavad autot lühemateks linnasisesteks sõitudeks," selgitas Tuisk.

Teenus avatakse Tallinnas ja Tartus juuni lõpuks.

Rentimiseks on mõeldud kokku 24 elektriautot, 18 Nissan Leafi ja 6 Mitsubishi iMiEVi.

Elektriautosid saab laenutada rendipunktidest Tallinnas ja Tartus. Tallinnas tulevad rendipunktid Viru Keskuse, bussijaama, Technopolis Ülemiste, Tammsaare Ärikeskuse ja Mustamäel asuva Tallinna Teaduspargi Tehnopol juurde. Tartus tulevad rendipunktid AHHAA Keskuse ja raudteejaama juurde. Selle aasta jooksul loodetakse rendipunktide võrku laiendada.

Renditeenuse kasutamiseks tuleb esmalt sõlmida kasutusleping ELMO kodulehel ning seejärel saab teenust kasutada nutitelefoni või tavalise mobiiliga. Auto uste avamiseks ei ole vaja võtmeid, piisab vaid ühest nupulevajutusest nutirakenduses või siis telefonikõnest autol märgitud numbrile. Auto võib sõidu lõppedes jätta igasse rendipunkti või Tallinna ja Tartu kiirlaadijate juurde.

ELMO kiirrenditeenuse täpsemad tingimused ja hinnapaketid avaldatakse juuni keskpaigaks.

Renditeenuse klienditoe eest hakkab vastutama riigihanke võitnud turvafirma G4S. Lisaks ööpäevaringsele klienditoele tagab G4S lühirenditeenuse toimimise: autode tehnilise seisukorra monitooringu ja kontrolli, sõidukite hooldamise, puhastamise ning transportimise.

Sarnased elektriauto kiirrenditeenused toimivad muuhulgas Pariisis, Amsterdamis ja Kopenhaagenis.

ELMO kiirrenditeenus luuakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse ja Mitsubishi Korporatsiooni vahel sõlmitud saastekvootide müügilepingule.
 

Kokku oli Euroopas maksmata jäänud arvete summa möödunud aastal 350 miljardit eurot, Kreeka välisvõla suurusjärk.

Eestis on lootusetute arvete protsent isegi Euroopa keskmisest natuke kõrgem, ligi 3,3%. Ettevõtete maha kantud arvete kogusumma on meil seega kuni 450 miljonit eurot aastas ja see on Eesti majanduse mõõtu arvestades väga suur.

Riskid, jood šampanjat

Teisalt – kes ei riski, ei joo ka šampanjat. Me teame, et eksport on Eesti majanduse jaoks ülioluline, sest meil on väike siseturg. Samas just välisturgudel on Eesti ettevõtetel väga raske konkureerida, kui juba ette ollakse alalhoidlik ja kategooriliselt keeldutakse võimalikule uuele kliendile sobivat maksetähtaega pakkumast.

Tuleb arvestada, et kui Eestis on keskmine tavapärane krediidiperiood arvetel 15−20 päeva, siis Euoopa lõunapoolsetes riikides on see vähemalt 60−70.

Meie konkurendid just selliseid pikki maksetähtaegu pakuvad ning see sunnib ka meie ettevõtteid sama suunda valima. Mitmed Eesti toiduainetööstuse suurtegijad on eravestlustes väitnud, et Venemaa turul konkurentsis püsimiseks on hädavajalik suurtele klientidele pikki maksetähtaegu pakkuda.

Lahendus koosneb siin kahest osast – kuidas maandada ostja maksevõime riski ja kuidas paljudest laekumata arvetest tekkivat käibevahendite puudujääki katta.

Õnneks tegutseb Eestis just selliste välisostjate makseriskide kindlustamisega tegelev riiklik kindlustusselts ja kindlustatud arvete vastu on võimalik pankades kergesti laenu saada. Mõnes mõttes võib seda lugeda meie konkurentsieeliseks.

Kaugemal rohkem riske

Mis puutub maksejõuetuse riskidesse, siis need on vägagi reaalsed.

Me kõik teame rusikareeglit, et mida kaugemale oma kaupu või teenuseid ekspordid, seda rohkem on äririske. Paljude meelest ootamatult kiirelt arenenud Küprose panganduskriisile tagasi vaadates tasub kindlasti mõelda – kas, ning kui jah, siis kui otseselt võiksid sarnased sündmused ka Eesti ettevõtteid mõjutada.

Mis juhtub nende tellijate, äripartnerite ja tehingutega, kui meie kauba sihtriigi rahandust tabab sarnane tõsine tõrge?

Alles mõni aasta tagasi puutusid mitmed Eesti ettevõtted kokku Valgevene äripartnerite makseraskustega, mis tulenesid sealsetest ootamatutest valuutaregulatsioonide muutustest.

Globaalsed majandust pidurdavad mõjud on nüüdseks jõudnud ka Põhjamaadesse ning selle mõju võib olla Eesti ettevõtetele tuntav. Rootsi kroon on viimase paari aastaga euro suhtes ligi 25% kallinenud, samas Rootsi tööstuse allhankele keskendunud ettevõtteid on Eestis päris palju.

Ohumärkide ilmnemisel tasuks mõelda ekspordiportfelli laiendamisele, et olla valmis tellimuste ärakukkumiseks vähemal või suuremal määral. Samuti tasub tähele panna, et mullu pankrotistus ELis iga päev peaaegu 600 ettevõtet.

Kindlustada võiks rohkem

Ettevõtja eesmärk ei ole ainult oma toodete või teenuste piiri taha saatmine, vaid ka nende eest tasu saamine. On levinud eksiarvamus, et suuremad krediidikahjud tulenevad uutest koostööpartneritest.

Meie praktika näitab hoopis, et enamiku krediidikahjudest põhjustavad ettevõtetele juba olemasolevad kliendid, kelle tausta ei kontrollita pidevalt ning kelle makseraskused ilmnevad seetõttu ootamatult.

Üks võimalus riskide maandamisel on fikseerida maksimaalne võimalik kahju iga välismaise ostja kohta ning see täies ulatuses kindlustada. Kui ostja peaks pankrotistuma või viivitab maksmisega rahaliste raskuste tõttu, hüvitab kindlustusselts müüjale saadud kahju.

Eesti ettevõtete huvi selle võimaluse vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, kuid võrreldes Skandinaavia ettevõtetega kasutatakse riskide kindlustamist veel vähe. Samas, arvestades meie alalhoidlikku loomust, peaks see võimalus just Eesti ettevõtjale sobima.

Ettevõtluses peab riskima, et edu saavutada, kuid riskida tasub targalt.

Meelis Tambla
Juhatuse esimees
KredEx Krediidikindlustus

artikkel ilmus ajalehes Maaleht 02.05.2013

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimehe Meelis Tambla sõnul on krediidimüügi kindlustamine muutunud oluliseks osaks ettevõtete äristrateegiast.

„Huvi krediidikindlustuse vastu tõuseb, kuna ettevõtted otsivad uusi turge ning äripartnereid. Eelmisel aastal kindlustati lisaks kodumaisele müügile kindlustusseltsi kaudu ostjate riske enim Euroopa Liidu riikidest Soomes ja Saksamaal, aga ka Kasahstanis, Venemaal ja Ukrainas,“ ütles Tambla.

KredEx Krediidikindlustuse riskiportfell moodustas aasta lõpu seisuga 129 miljonit eurot, mis on 24% enam kui aasta tagasi. Kindlustuspreemiaid koguti 1,5 miljonit eurot.

Seminari fookuses on tuntud tootmisfirmade kogemuslood ning ettevõtete juhid räägivad, kuidas on nad kavandanud ja rahastanud erinevaid tööstusprojekte, mida on nendest projektidest õpitud ning milliseid soovitusi on neil jagada teistele sarnaste plaanidega ettevõtjatele.

Seminaril osalejad saavad teada, millised on Ericsson Eesti kogemused Tallinna tehase efektiivsuse tõstmisel ning miks otsustas AS Värska Vesi kaasata oma meeskonda välismaised arendustöötajad ning millist kasu ettevõte sellest sai. Joogitootja kogemustest räägib AS Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva.

Mahutitootja AS Estanc tegevjuht Vaido Palmik annab aga ülevaate sellest, kuidas aitavad ümberkorraldused tootmises kaasa ettevõtte arengule.

ASi Sangar kogemuslugu keskendub sellele, milliseid üllatusi pakkus ettevõtte juhtkonnale firmas läbi viidud tootmiskorralduse diagnostika ja sellele järgnenud parendusprojekt. Eesti tuntuima särgitootja kogemustest tuleb rääkima Sangari tootmisdirektor Ene Sokk.

ASi Toftan juhatuse esimees Martin Arula toob aga videopildi vahendusel kuulajate-vaatajateni eduloo Eesti suuruselt teisest saetööstusest ning räägib, kuidas muuta üks tavaline ettevõte eriliseks investeeringute ja hästi läbimõeldud juhtimisprotsesside toel.

Sündmuse programm on kokku pandud koostöös EASi, KredExi ja Swedbankiga, kelle esindajad jagavad seminaril osalejatele ka finantseerimisalaseid nõuandeid ja soovitusi. Seminari korraldajaks on Äripäeva Tööstusuudised (toostusuudised.ee).

Seminar „Tööstusprojektide rahastamise parimad praktikad“ toimub neljapäeval, 16. mail hotelli Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.

Seminaril osalemiseks kehtib 9. maini registreerumisel soodushind 179 eurot (km-ga 214,80 eurot), alates 10. maist kehtib täishind 199 eurot (km-ga 238,80 eurot).

Kolme või enam osaleja korraga registreerumisel ühest maksjafirmast kehtib kuni 9. maini soodushind 149 eurot osaleja kohta (km-ga 178,80 eurot).

Registreerimiseks saate täita SIIN asuva osalusankeedi, saata osalemissoov oma andmetega e-posti aadressile raigo.neudorf@aripaev.ee või helistades 51 69 747.

Seminari programm.

KredEx Krediidikindlustuses krediiditingimustel käibe kindlustanud ettevõttel on võimalik taotleda pangast laekumata nõuete finantseerimist. Tavapäraselt ulatub kindlustuskate kuni 85% nõudest ja katab ostja maksejõuetuse riskid. Kindlustada ja finantseerida saab nõudeid nii Eestis, mujal Euroopa Liidus kui ka väljaspool Euroopa Liitu asuvate ostjate suhtes.

LHV Panga juhatuse liikme Indrek Nuume sõnul võimaldab koostöö KredEx Krediidikindlustusega ettevõtetel oma igapäevategevuses paremini krediidiriske juhtida.

“Eesti ettevõtete majandusnäitajad on küll paranenud, kuid väliskeskkond on jätkuvalt keeruline ja lähimad aastad võivad tuua muudatusi välisettevõtete maksekäitumises. Selle tõttu on jätkuvalt oluline, et partnerite makserisk oleks hästi maandatud. Krediidikindlustus on ühtlasi hea lahendus ettevõttele, kelle käibe kasv vajab pangapoolset finantseerimist. See aitab panga jaoks riske oluliselt maandada, kui head tugevat tagatist napib,” ütles Nuume.

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimehe Meelis Tambla sõnul aitab krediidikindlustus ära hoida ostjate maksjõuetusest põhjustatud ebameeldivad tagajärjed.

„Üha enam ettevõtteid peab oluliseks tegevusriskide kaasaegset juhtimist ja käibevahendite kasutamise optimeerimist. Krediitmüügi kindlustamist ei käsitleta enam niivõrd lihtsalt riskide maandamisena - see on pigem oluline ettevõtte kasvukomponent, aidates kaasa nii müügile üldiselt, kui võimaldades ka paremat ligipääsu kapitalile ja soodsamaid finantseerimistingimusi. Teeme sarnast koostööd juba mitme teise pangaga Eestis,“ sõnas Tambla.
 

Neljapäeval, 25. aprillil restoranis Cru (Viru 8, Tallinn) toimuvale ekspordi hommikule on kutsutud kolm esinejat. Roman Bukachev ja Olga Russinova Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ning Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustusest jagavad oma kogemusi müügi- ja finantsosakonna koostööst, kuidas avastada uusi põnevaid turge ning suurendada müüki mõõdukalt riskides.

Ettekannetes käsitletakse järgmisi teemasid:

- Milline on müügi- ja finantsosakonna vaheline koostöö?
- Milliseid vahendeid on kasutatud ja kasutatakse, et riskid oleksid kontrolli all?
- Kuidas analüüsida partneri riske ning pöörata riskid võimalusteks?
- Näiteid eksootilistest sihtturgudest – mida on oluline teadvustada uuele turule sisenemisel ja mis toimib ühes kultuuris aga ei toimi mujal?

Programm:

08:45 – 09:00 Saabumine ja hommikukohv
09:00 – 09:20 Üksteisega tutvumine
09:20 – 10:00 Müügi- ja finantsosakonna vaheline koostöö uutele turgudele sisenemisel
Roman Bukachev ja Olga Russinova, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS
10:00 – 10:20 Networking paus
10:20 – 11:20 Kuidas pöörata riskid võimalusteks?
Mariko Rukholm, KredEx Krediidikindlustus AS
11:20 – 12:00 Arutelu, küsimused ja vastused

Tasu: 10 EUR + km
DNB ja GatewayBalticu klientidele tasuta!

Registeeri ej.uz/Ekspordihommik
Rohkem infot: krista.petersone@gatewaybaltic.com

Hansakivi ühe omaniku ja tegevjuhi Priit Hansoni sõnul aitab tehnoloogilaen teha ettevõttel investeeringuid põhivarasse, mille tulemusena suureneb tootmise efektiivsus. „Ekspordi kiire kasv eeldab ka tootmisvõimsuste suurenemist. Uus pink võimaldab meil täita klientide tellimusi kiiremini ja efektiivsemalt,“ ütles Hanson.

Ettevõtte eksport on kasvanud aasta-aastalt, möödunud aastal eksportis ettevõte 50% oma toodangust.

„KredExi tehnoloogialaenu saavad ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtted kasutada panga või liisingu poolt nõutava omafinantseeringu katmiseks. Tänu tehnoloogialaenule suurenevad ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mis tõstab nende konkurentsivõimet ja aitab seeläbi kaasa Eesti majanduse arenemisele,“ sõnas KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt.

Tehnoloogialaen on allutatud laen, mida rahastajad käsitlevad sarnaselt ettevõtja omafinantseeringule. See võimaldab suurendada finantsvõimendust kaasates täiendavat finantseerimist liisingu või pangalaenu näol.

Laenu sihtgrupiks on ekspordipotentsiaaliga tööstus-, energeetika-, vee- ja jäätmemajanduse ettevõtted, kes soovivad investeerida masinatesse ja seadmetesse. Samuti saab laenu taotleda uue ettevõtte käivitamiseks.

Hansakivi OÜ on Eesti kapitalile kuuluv ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on erinevate looduskivimite importimine, töötlemine, müük ja paigaldus.

Jaanuarist märtsini on KredExi poolt toetatud ettevõtete arv suurenenud 28% ja käenduste rahaline maht 19% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Käesoleval aastal finantseeritud projektide tulemusena plaanivad ettevõtted luua 97 uut töökohta.

Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 2605 ettevõtte finantskohustusi summas 365 miljonit eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 734 miljonit eurot. Toetatud projektide tulemusena on loodud ligikaudu 10 200 uut töökohta.

KredExi täiendav käendus on mõeldud jätkusuutlikele ja arenevatele ettevõtetele, kellel puudub pangalaenu saamiseks piisav tagatis või on liialt lühike krediidiajalugu. KredEx tagab kuni 75% Eestis tegutseva kommertspanga poolt väljastatava laenu, liisingu või pangagarantii jäägist.

„Eelmise aasta tulemused olid tugevad, KredExi brutotulud kasvasid 6,2%, tegevuskulud jäid eelmise aastaga samale tasemele. Majanduslangusega seotud kahjud avaldusid eelkõige KredExi 2010.-2011. aasta tulemustes, tänaseks on laenuvõtjate makseprobleemid oluliselt vähenenud ning sellega seoses on paranenud ka tulemused. Kui kriisiaastatel oli laenude tasumisega probleeme igal viiendal ettevõttel, siis tänaseks on probleeme vähem kui 5% ettevõtetest,“ ütles KredExi juhataja Andrus Treier.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 7,0 mln eurot, kasvades 2011. aastaga võrreldes 6,2%. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 2,8 mln euroni ning intressitulud laenudelt 3,0 mln euroni.

Kahjude katteks moodustati aastal 2012 eraldisi kokku 3,4 mln eurot (2011. a. eraldised 7,0 mln). Eraldiste arvelt maksti 2012. aasta jooksul välja kahjusid kokku 3,8 mln eurot (2011. a. 5,6 mln eurot), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx välja maksnud kahjusid summas 19,6 mln eurot.

KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanike seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks peab KredEx võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris KredEx 2012. aastal 480 ettevõtet kogusummas 59,6 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata täiendavat finantseerimist summas 144,0 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 9217 töötajat.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas KredEx möödunud aasta jooksul kodu soetada 1290 noorel perel ja spetsialistil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 60,6 mln eurot, kasutades selleks KredExi käendust 7,6 mln euro ulatuses. Eelmise aasta jooksul väljastas KredEx 68 korterelamu laenukäendust kokku summas 2,8 mln eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2012. aastal 115 korterelamut summas 14,8 mln eurot. Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 311 korterelamule kogumahus 14,1 mln eurot.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 70,9 mln eurot, bilansimaht 191,7 mln eurot ning tagatisportfell kokku 149,0 mln eurot.

„Vaatamata majapidamiste tugevale majanduslikule seisule ning ülimadalatele intressidele ei ole oodata laenukäibe kasvu, kuna peale majanduskriisi soovitakse vähem laenu võtta. Tulemuseks on pankade tulubaasi vähenemine ning surve marginaalide tõstmiseks, mis muudab laenu teenindamise majapidamistele kallimaks,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler.

Ligi pooled eluaseme tehingutest rahastatakse omavahenditest. Tulenevalt madalatest hoiuste intressidest on kinnisvara paljude jaoks muutunud alternatiivseks investeeringuks raha hoiusel hoidmise asemel. Samas on inimesed kinnisvara puudutavate otsuste tegemisel ettevaatlikumad ning ei võta kergekäeliselt uusi kohustusi.

„Käesoleval aastal on oodata kinnisvaraturu mõõdukat kasvu. Tehingute arv kasvab hinnanguliselt 10% ja hinnad 5%. Suurt hinnatõusu oodata ei ole, kuna sellele seab oma piirid ostujõud,“ sõnas Adler.

Võrreldes 2011. aastaga on oluliselt langenud elamupindade pakkumiste arv, mille põhjuseks on väikeinvestorite aina kasvav huvi kinnisvara soetamise vastu ja ehituse kõrge omahind, mis piirab uute arendusprojektidega alustamist.