KredEx Krediidikindlustus hüvitas ettevõtetele 215 000 euro eest kahjusid

Aasta esimeses kvartalis hüvitas KredEx Krediidikindlustus ettevõtetele ligi veerand miljoni eest kahjusid, mis olid enamasti seotud Eesti ettevõtete makseraskustega. Kokku hüvitati esimese kvartali jooksul 12 kahjujuhtumit.

KredEx Krediidikindlustuse juhi Erki Aameri sõnul olid esimesel kvartalil hüvitatud kahjud seotud peamiselt Eesti ettevõtetega, kõige suurem ehk 75 000 euro suurune kahjunõue tekkis aga seoses Slovakkia ettevõttega, mille osas algatati saneerimine. “Esimese kvartali tulemused näitavad selgelt, et riskide läbimõeldud maandamine aitab Eesti ettevõtjatel ootamatustega edukalt toime tulla ning hoiab ära võimalikud kahjud,” sõnas Aamer ja viitas kümnetele tuhandetele eurodele, millest ettevõtted oleksid kindlustuse puudumisel lihtsalt ilma jäänud. 

Sarnaselt eelmistele aastatele jätkus ka esimeses kvartalis kasv nii kindlustatud tehingute mahtude kui ka äripartnerite hulga osas. Nii kasvas riskide vastu kindlustatud äripartnerite koguarv KredEx Krediidikindlustuse portfellis esimesel kvartalil ligi 2% ning portfelli maht 3%, sealhulgas ekspordiga seotud portfelli maht kasvas koguni 5%.

Aasta esimeses pooles laekus KredEx Krediidikindlustusele kahjunõudeid ka Skandinaavia firmadelt Taanis ja Soomes, mis on üldjuhul meie ettevõtjate silmis pigem usaldusväärsed ja madala äririskiga piirkonnad. “Kahjujuhtumid traditsioonilistest usaldusväärsetest riikidest võiksid tuletada ettevõtjatele taas meelde, et kindlasti tasub hinnata võimalikke makseriske enne tehingute sõlmimist ja võimalusel negatiivseid stsenaariume ennetada - näiteks tehingu kindlustamise abil äripartneri pankroti või maksmata arvete vastu,” soovitas Aamer. Ta täpsustas, et Taani ja Soome ettevõtetega seotud kahjunõuete puhul oli ühel juhul kahju tekkimise põhjuseks pankrot ja teisel juhul ettevõtte juhi haigestumine, mis halvas ettevõtte äritegevuse ning maksekohustuste täitmise.

Kuna ka Eesti ettevõtjatel on sarnaselt teistele Euroopa riikidele võimalus aidata oma välispartneritel tehinguks vajalikku laenu saada, kasutab seda võimalust Aameri sõnul igal aastal üha rohkem Eesti ettevõtteid. “Võimalus pakkuda kapitalimahukate kaupade müügil oma välispartnerile tänu krediidikindlustusele ka finantseerimisvõimalust on Euroopas juba tavapäraseks praktikaks - siin on meile heaks eeskujuks näiteks Soome, kus ühes kuus pakutakse rohkem finantseerimislahendusi ning sõlmitakse enam pikaajalisi krediidikindlustusi kui meie ettevõtted seni kokku on teinud,” kirjeldab Aamer.

Samas toob KredEx Krediidikindlustuse juht välja, et mitmed Eesti ettevõtted on enda jaoks pikaajalise krediidikindlustuse ja äripartnerile pakutava laenu võimaluse juba avastanud - nende seas näiteks tunnustatud tehnoloogiaettevõtte Cleveron ning laevaehitusettevõte Baltic Workboats. “Ka aasta esimeses kvartalis sõlmiti taas üks pikaajaline krediidikindlustusleping, mille abil müüb Eesti ettevõte oma tootmisseadmed viieaastase maksegraafikuga Rootsi firmale,” tõi Aamer näite SA KredEx ja AS KredEx Krediidikindlustuse koostöös pakutavast ekspordilaenust. Ta lisas, et isegi kui ettevõtte poolt pakutava lahenduse kvaliteet on hea, võib finantseerimislahenduse puudumine tähendada kõrvalejäämist pakkumiste voorus. Ekspordilaen aitab aga hoida firmadel end konkurentsis ja muuta sellega oma pakkumine välisturul atraktiivsemaks.  

Kasvuruumi on Aameri sõnul ka eelmise aasta kevadel väikestele ettevõtjatele loodud ekspordikindlustuse lahendusel, mille jaoks on eraldatud kuni aastani 2023 Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt 6,5 miljonit eurot. Tänaseks on Eesti väike-ettevõtete poolt sellest kasutuses juba 1,2 miljonit. “Julgustan väike-ettevõtjaid ja alustavaid eksportijaid ambitsioonikamalt tegutsema, sest täna on olemas võimalused, mille abil oma ettevõtte tagalat kindlustada ja sel moel kiiremini kasvada,” sõnas Aamer ning soovitas kindlustusvõimalusest huvitatud väike-ettevõtjatel KredEx Krediidikindlustusega ühendust võtta.