Ilmus Euroopa Liidu ettevõtete maksekultuuri uuring

17.06.2004

Intrum Justitia viib maksekultuuri uuringut Euroopa Liidu ettevõte hulgas regulaarselt läbi. Seekord lülitati küsitlusse ka uued liikmesmaad, s.h. Eesti. Tegemist on kõige esinduslikuma uuringuga läbi aastate, osales üle 9000 ettevõtte 22 riigist. Maksetega viivitamine on võrreldes 1997.aastaga Euroopas tervikuna sagenenud. Eestis on suundumus vastupidine. Keskmine maksetähtaeg on Eestis 20 päeva. Maksetega hilinetakse keskmiselt 9 päeva. Ainult 59% arvetest tasutakse Eesti ettevõtete poolt õigeaegselt. Sellest hoolimata võib Euroopa võrdluses Eesti maksekultuuri suhteliselt kõrgeks hinnata. Intrum Justitia on välja töötanud riskinäitaja, mis väljendab ohtu ettevõtte jaoks sattuda tõsistesse rahalistesse või majanduslikesse raskustesse maksete tasumatajätmise ja/või debitoorsete võlgnevuste tõttu. Mõistagi tuleb selle näitaja tõlgendamisel silmas pidada, et maksejõuetust võib põhjustada ka suur hulk muid tegureid. Eesti riskinäitaja on 157. Sellega kuulub Eesti nende riikide hulka, mida iseloomustab tungiv vajadus rakendada abinõusid maksekäitumise parandamiseks. KredExi kogemused 2003. aasta trendid ekspordi garanteerimise valdkonnas andsid kinnitust sellele, et ekspordiriskide garanteerimine riikliku meetmena on jätkuvalt vajalik, seda eriti olukorras, kus erinevalt Euroopa Liidu riikidest pole kohalikul turul krediidikindlustuse pakkujat. Garanteeritud ekspordikäibe mahud näitavad jätkuvalt tõusutrendi: kui veel alles 2001. aastal oli see 31 miljonit krooni, 2002. aastal kasvas 112 miljoni kroonini, siis 2003. aasta vastav näitaja oli juba 50% suurem, s.o. 167 miljonit krooni (vt. Joonis 4). Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht ligikaudu 0,2% Eesti koguekspordist. Käesoleva aasta esimese viie kuuga on KredEx Eesti eksporti garanteerinud 230 miljoni Eesti krooni ulatuses. Käesoleva aasta maikuu lõpu seisuga on kommertsriskide garantiiportfell 170,500,000 EEK.  Aasta algusest, s.o. viie kuuga on portfell kasvanud ca. 70 miljoni krooni võrra. KredExi järeldused uuringu tulemustest • Hirm krediidiriskide ees on uuringu kohaselt peamisi takistusi eksportööride jaoks. KredExi hinnangul pole küsimus mitte irratsionaalses hirmus, vaid võimalikes likviidsusprobleemides. Olukorras, kus kasumimarginaalid on väiksed ning omakapitali napib, pole ettevõtted võimelised omavahenditest pikki maksetähtaegu andma ega krediidikahjusid kandma. • Euroopa Liidu firmade maksekultuuri ei saa pimesi usaldada. Näitena võib tuua Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis on pikka aega olnud surutise all ning kus pankrottide arv on olnud suur.• Suurem osa krediidikahjudest saadakse pikaajalistelt "vanadelt" ostjatelt ja/ või võtmeklientidelt. Muututakse hooletuks ning regulaarset kontrolli teostamata antakse suures mahus samas krediiti. Arvatakse, et kui klient on seni korrektselt maksnud, siis maksab ta ka edaspidi. Firmade olukord ajas siiski muutub ning vabatahtlikult ei teata keegi oma raskustest. Seega - kuigi koduturul ja Põhjamaades võib olla kogemus positiivne, ei tähenda see vähenevat makseriski mujal Euroopas.• Üldine tendents näitab, et keskmised maksetähtajad Euroopa Liidu riikides pikenevad, mis sunnib ettevõtteid oma krediidiriskide juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama. KredExi ekspordigarantii aitab ettevõtete krediidiriskide juhtimisele kaasa. • Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on eriti haavatavad. Need on aga meie eksportijate põhikliendid välisturgudel. Samuti on rõhuv osa Eesti eksportööridest väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. KredExi koostöölepingud liisingfirmade ja pankadega võimaldavad Eesti eksportööridel lisaks likviidsuse juhtimisele ka sellega seotud krediidiriskide maandamist. 

Intrum Justitia viib maksekultuuri uuringut Euroopa Liidu ettevõte hulgas regulaarselt läbi. Seekord lülitati küsitlusse ka uued liikmesmaad, s.h. Eesti. Tegemist on kõige esinduslikuma uuringuga läbi aastate, osales üle 9000 ettevõtte 22 riigist. Maksetega viivitamine on võrreldes 1997.aastaga Euroopas tervikuna sagenenud. Eestis on suundumus vastupidine. Keskmine maksetähtaeg on Eestis 20 päeva. Maksetega hilinetakse keskmiselt 9 päeva. Ainult 59% arvetest tasutakse Eesti ettevõtete poolt õigeaegselt. Sellest hoolimata võib Euroopa võrdluses Eesti maksekultuuri suhteliselt kõrgeks hinnata. Intrum Justitia on välja töötanud riskinäitaja, mis väljendab ohtu ettevõtte jaoks sattuda tõsistesse rahalistesse või majanduslikesse raskustesse maksete tasumatajätmise ja/või debitoorsete võlgnevuste tõttu. Mõistagi tuleb selle näitaja tõlgendamisel silmas pidada, et maksejõuetust võib põhjustada ka suur hulk muid tegureid. Eesti riskinäitaja on 157. Sellega kuulub Eesti nende riikide hulka, mida iseloomustab tungiv vajadus rakendada abinõusid maksekäitumise parandamiseks. KredExi kogemused 2003. aasta trendid ekspordi garanteerimise valdkonnas andsid kinnitust sellele, et ekspordiriskide garanteerimine riikliku meetmena on jätkuvalt vajalik, seda eriti olukorras, kus erinevalt Euroopa Liidu riikidest pole kohalikul turul krediidikindlustuse pakkujat. Garanteeritud ekspordikäibe mahud näitavad jätkuvalt tõusutrendi: kui veel alles 2001. aastal oli see 31 miljonit krooni, 2002. aastal kasvas 112 miljoni kroonini, siis 2003. aasta vastav näitaja oli juba 50% suurem, s.o. 167 miljonit krooni (vt. Joonis 4). Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht ligikaudu 0,2% Eesti koguekspordist. Käesoleva aasta esimese viie kuuga on KredEx Eesti eksporti garanteerinud 230 miljoni Eesti krooni ulatuses. Käesoleva aasta maikuu lõpu seisuga on kommertsriskide garantiiportfell 170,500,000 EEK. Aasta algusest, s.o. viie kuuga on portfell kasvanud ca. 70 miljoni krooni võrra. KredExi järeldused uuringu tulemustest • Hirm krediidiriskide ees on uuringu kohaselt peamisi takistusi eksportööride jaoks. KredExi hinnangul pole küsimus mitte irratsionaalses hirmus, vaid võimalikes likviidsusprobleemides. Olukorras, kus kasumimarginaalid on väiksed ning omakapitali napib, pole ettevõtted võimelised omavahenditest pikki maksetähtaegu andma ega krediidikahjusid kandma. • Euroopa Liidu firmade maksekultuuri ei saa pimesi usaldada. Näitena võib tuua Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis on pikka aega olnud surutise all ning kus pankrottide arv on olnud suur. • Suurem osa krediidikahjudest saadakse pikaajalistelt "vanadelt" ostjatelt ja/ või võtmeklientidelt. Muututakse hooletuks ning regulaarset kontrolli teostamata antakse suures mahus samas krediiti. Arvatakse, et kui klient on seni korrektselt maksnud, siis maksab ta ka edaspidi. Firmade olukord ajas siiski muutub ning vabatahtlikult ei teata keegi oma raskustest. Seega - kuigi koduturul ja Põhjamaades võib olla kogemus positiivne, ei tähenda see vähenevat makseriski mujal Euroopas. • Üldine tendents näitab, et keskmised maksetähtajad Euroopa Liidu riikides pikenevad, mis sunnib ettevõtteid oma krediidiriskide juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama. KredExi ekspordigarantii aitab ettevõtete krediidiriskide juhtimisele kaasa. • Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on eriti haavatavad. Need on aga meie eksportijate põhikliendid välisturgudel. Samuti on rõhuv osa Eesti eksportööridest väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. KredExi koostöölepingud liisingfirmade ja pankadega võimaldavad Eesti eksportööridel lisaks likviidsuse juhtimisele ka sellega seotud krediidiriskide maandamist.
‹ previous news