Eksporditrendid ja pikaajalise garantii võimalused eksportijatele

07.10.2003

Olulisemad eksporditrendid 2003. aasta I poolaasta on näidanud ekspordikasvu taastumist, Eesti põhieksport on kasvanud 8,7%. Järgnevateks aastateks oodatakse senisest kiiremat kasvu (10-12%). Laias laastus moodustab Eestis import väliskaubandusest 60% ja eksport 40%. Eelmisel aastal ületas import eksporti 22,6 mlrd krooniga, millest tekkis kaubandusbilansi defitsiit. Suurimad negatiivsed kaubandusbilansid on Eestil Venemaa ja Hiinaga. Kaupadest ületab import eksporti kõige rohkem masinate ja seadmete ning transpordivahendite osas. Nii Venemaale kui ka Hiinasse eksporditaksegi peamiselt transpordivahendeid ning masinaid ja seadmeid.Kõige tähtsam väljaveoartikkel on endiselt masinad ja seadmed, kuigi see kaubagrupp on nii osatähtsuselt kui ka ekspordimahult (-26%) tugevasti langenud. Puidu ja puittoodete eksport kasvas eelmisel aastal 12%, samal ajal kui kogueksport 1,6% võrra kahanes. Eesti väliskaubandus on üheselt Euroopa-keskne. Meie ekspordist läheb Euroopa riikidesse kokku 91,1%. Euroopa siseselt on suurim sihtturg Euroopa Liit. Pärast Eesti ja teiste kandidaatriikide liitumist hakkab EL siseturule suunduma rohkem kui 80% meie ekspordist. Ekspordi vähenemise tõttu Soome on ELi osakaal 2002. aastal langenud ning kõigi teiste piiirkondade oma tõusnud. Suurteks potentsiaalseteks turgudeks on Eesti jaoks Venemaa, Ukraina ja Aasia riigid, kus turumahu kiire kasv ja suur investeeringute¬vajadus loovad head eeldused impordi järsuks kasvuks. EL-i domineeriv positsioon säilib. Eesti põhieksport regiooniti                                               2002.a. 2000.a. 1998.a.Euroopa Liit                           68,0%   76,5%   66,7%KIE (ELiga liituvad) riigid       13,6%    11,6%  14,9%SRÜ                                       5,4%     3,9%     10,2%Aasia                                     3,4%     2,3%     2,3%Ameerika                               2,9%     1,9%     2,6% Tulevikus saab KredEx lühiajalist eksporti garanteerida vaid mitteturukõlbulikesse (MTK) riikidesse Ekspordigarantiide seisukohast jaguneb eksport turukõlbulikesse ja mitteturu¬kõlbulikesse riikidesse. Siinkohal on ELiga liituvad (KIE) riigid eraldi välja toodud, sest kuigi nad ei kuulu OECD kõrge sissetulekuga riikide hulka, võivad nad ELiga liitumisel muutuda KredExi jaoks sisuliselt turukõlbulikeks sihtriikideks. Tulevikus hakkab KredEx garanteerima lühiajalist eksporti vaid mitteturukõlbulikesse riikidesse ning seetõttu saab KredEx kindlustada sisuliselt vaid 10% Eesti ettevõtete lühiajalistest eksporditehingutest. Vastavalt OECD ja EL-i kokkuleppele on KredEx kui riigi poolt loodud garantiifond kohustatud lõpetama lühiajaliste garantiide väljastamise OECD kõrge sissetulekuga riikidesse vältimaks riigi sekkumist erasfääri. KredEx lõpetab ekspordi garanteerimise turukõlbulikesse riikidesse kohe, kui Eesti turul hakkab sellega tegelema erakindlustaja. KredEx toob turule pikaajalise ekspordigarantii Alljärgnev tabel annab ülevaate teiste väikeriikide ECA’de ekspordigarantiide mahust ja suhtelisest ulatusest võrreldes nende majanduse ja ekspordi suurusega aastal 2002. KredEx on garanteerinud 0,2% ekspordist, mis on rohkem kui Ungaris, aga oluliselt vähem kui nt Leedus. Riik & ECA RootsiE KN TaaniEKF SloveeniaSEC TšehhiEGAP LeeduLEII UngariMEHIB Rahvaarv, mln 8,9 5,4 2,0 10,2 3,6 10,1 SKP, mlrd USD 241 173 22 69 13,9 63 Eksport, mlrd USD 81 63 10,3 38 5,5 34,7 Garantiid, mln USD; riigi nimel 2345 750 706 496 321 38 Garantiid/eksp.,%; riigi nimel 2,9 1,2 6,9 1,3 6,4 0,1 Garantiid, mln USD; turustatavad riskid - - 1396 1008 381 Garantiid/eksp.,%; turustatavad riskid - - 13,6 2,6 1,1 Erinevalt Põhjamaadest ei ole pikaajalised ekspordigarantiid KIE riikides (vähemalt hetkel) kuigivõrd olulise mahuga, v.a. Tšehhis. Garantiide maht on väga volatiilne ja kõigub kordades, sõltuvalt turuolukorrast ning üksikute suurte eksportijate edukusest. ECA’de põhikäive tuleb lühiajaliste poliitiliste- ja kommertsriskide kindlustamisest. Kuna arvestatav osa poliitiliste riskide katet müüakse OECD riikidesse (koos kommertsriski kattega), võib prognoosida riigi nimel tehtavate garantiimahtude vähenemist.

Olulisemad eksporditrendid 2003. aasta I poolaasta on näidanud ekspordikasvu taastumist, Eesti põhieksport on kasvanud 8,7%. Järgnevateks aastateks oodatakse senisest kiiremat kasvu (10-12%). Laias laastus moodustab Eestis import väliskaubandusest 60% ja eksport 40%. Eelmisel aastal ületas import eksporti 22,6 mlrd krooniga, millest tekkis kaubandusbilansi defitsiit. Suurimad negatiivsed kaubandusbilansid on Eestil Venemaa ja Hiinaga. Kaupadest ületab import eksporti kõige rohkem masinate ja seadmete ning transpordivahendite osas. Nii Venemaale kui ka Hiinasse eksporditaksegi peamiselt transpordivahendeid ning masinaid ja seadmeid. Kõige tähtsam väljaveoartikkel on endiselt masinad ja seadmed, kuigi see kaubagrupp on nii osatähtsuselt kui ka ekspordimahult (-26%) tugevasti langenud. Puidu ja puittoodete eksport kasvas eelmisel aastal 12%, samal ajal kui kogueksport 1,6% võrra kahanes. Eesti väliskaubandus on üheselt Euroopa-keskne. Meie ekspordist läheb Euroopa riikidesse kokku 91,1%. Euroopa siseselt on suurim sihtturg Euroopa Liit. Pärast Eesti ja teiste kandidaatriikide liitumist hakkab EL siseturule suunduma rohkem kui 80% meie ekspordist. Ekspordi vähenemise tõttu Soome on ELi osakaal 2002. aastal langenud ning kõigi teiste piiirkondade oma tõusnud. Suurteks potentsiaalseteks turgudeks on Eesti jaoks Venemaa, Ukraina ja Aasia riigid, kus turumahu kiire kasv ja suur investeeringute¬vajadus loovad head eeldused impordi järsuks kasvuks. EL-i domineeriv positsioon säilib. Eesti põhieksport regiooniti 2002.a. 2000.a. 1998.a. Euroopa Liit 68,0% 76,5% 66,7% KIE (ELiga liituvad) riigid 13,6% 11,6% 14,9% SRÜ 5,4% 3,9% 10,2% Aasia 3,4% 2,3% 2,3% Ameerika 2,9% 1,9% 2,6% Tulevikus saab KredEx lühiajalist eksporti garanteerida vaid mitteturukõlbulikesse (MTK) riikidesse Ekspordigarantiide seisukohast jaguneb eksport turukõlbulikesse ja mitteturu¬kõlbulikesse riikidesse. Siinkohal on ELiga liituvad (KIE) riigid eraldi välja toodud, sest kuigi nad ei kuulu OECD kõrge sissetulekuga riikide hulka, võivad nad ELiga liitumisel muutuda KredExi jaoks sisuliselt turukõlbulikeks sihtriikideks. Tulevikus hakkab KredEx garanteerima lühiajalist eksporti vaid mitteturukõlbulikesse riikidesse ning seetõttu saab KredEx kindlustada sisuliselt vaid 10% Eesti ettevõtete lühiajalistest eksporditehingutest. Vastavalt OECD ja EL-i kokkuleppele on KredEx kui riigi poolt loodud garantiifond kohustatud lõpetama lühiajaliste garantiide väljastamise OECD kõrge sissetulekuga riikidesse vältimaks riigi sekkumist erasfääri. KredEx lõpetab ekspordi garanteerimise turukõlbulikesse riikidesse kohe, kui Eesti turul hakkab sellega tegelema erakindlustaja. KredEx toob turule pikaajalise ekspordigarantii Alljärgnev tabel annab ülevaate teiste väikeriikide ECA’de ekspordigarantiide mahust ja suhtelisest ulatusest võrreldes nende majanduse ja ekspordi suurusega aastal 2002. KredEx on garanteerinud 0,2% ekspordist, mis on rohkem kui Ungaris, aga oluliselt vähem kui nt Leedus. Riik & ECA Rootsi E KN Taani EKF Sloveenia SEC Tšehhi EGAP Leedu LEII Ungari MEHIB Rahvaarv, mln 8,9 5,4 2,0 10,2 3,6 10,1 SKP, mlrd USD 241 173 22 69 13,9 63 Eksport, mlrd USD 81 63 10,3 38 5,5 34,7 Garantiid, mln USD; riigi nimel 2345 750 706 496 321 38 Garantiid/eksp.,%; riigi nimel 2,9 1,2 6,9 1,3 6,4 0,1 Garantiid, mln USD; turustatavad riskid - - 1396 1008 381 Garantiid/eksp.,%; turustatavad riskid - - 13,6 2,6 1,1 Erinevalt Põhjamaadest ei ole pikaajalised ekspordigarantiid KIE riikides (vähemalt hetkel) kuigivõrd olulise mahuga, v.a. Tšehhis. Garantiide maht on väga volatiilne ja kõigub kordades, sõltuvalt turuolukorrast ning üksikute suurte eksportijate edukusest. ECA’de põhikäive tuleb lühiajaliste poliitiliste- ja kommertsriskide kindlustamisest. Kuna arvestatav osa poliitiliste riskide katet müüakse OECD riikidesse (koos kommertsriski kattega), võib prognoosida riigi nimel tehtavate garantiimahtude vähenemist.
‹ previous news