E-residentsuse riskijuht: E-residendid on suurema järelevalve all kui teised Eesti välisettevõtjad

26.01.2023

E-​residentsuse arendamisel on viimastel aastatel astutud olulisi samme tagamaks, et programmi hüvedest saaksid osa vaid ausate kavatsustega ja õiguskuulekad välismaalased, kes panustaksid vastutasuks Eesti majandusse. Põhjalik kontroll ja digitaalne jalajälg kindlustavad, et e-​residentidest ettevõtjad on kontrollitumad ja suurema riikliku järelevalve all kui teised Eestis ettevõtlusega tegelevate välisriikide kodanikud, kirjutab e-​residentsuse riski-​ ja õigusjuht Oscar Õun.

Image
e-residentsuse riski- ja õigusjuht Oscar Õun
e-residentsuse riski- ja õigusjuht Oscar Õun

Riigikontroll avaldas 2020. aasta suvel e-residentsuse kohta auditi, mis andis Eesti avalikkusele kinnituse programmi tulususe kohta ja nentis, et ka avalikus sektoris on võimalik luua maailma mastaabis midagi täiesti uut ja innovaatilist. Samas juhtis Riigikontroll tähelepanu Eesti e-teenustele ligipääsu taotlevate välisriikide kodanike taustakontrolli kitsaskohtadele ja esitas soovitusi programmi turvalisuse tõhustamiseks. Riigikontrolli eesmärk oli seejuures paremini kindlustada, et välisriikide kodanikud saaksid ka edaspidi turvaliselt kasutada Eesti e-teenuseid ja siin mugavalt ettevõtlusega tegeleda. Turvalisuse kasvatamine oli töös juba enne auditit, kuid ka Riigikontrolli soovitused ei jäänud sahtlisse tolmu koguma ja 2022. aasta lõpu seisuga on e-residentsust arendavad asutused koostöös need ettepanekud ellu viinud. Mida siis täpsemalt on ära tehtud?

Riigikontrolli audit soovitas pidada põhjalikumat statistikat e-residentsust arendavate asutuste kuludest ning tuludest. Selleks juurutati juba kahe aasta eest iga-aastane majandusliku mõju ülevaade, mille kinnitab e-residentsuse nõukogu, kuhu kuuluvad programmi ajalooliste eestvedajate kõrval selle arendamise eest vastutavate asutuste ja ministeeriumite juhtivametnikud. Olgu siinkohal välja toodud, et 2021. aastal ületasid programmi tulud kulusid enam kui 6-kordselt, mil programmiga seotud kogukulud olid 5,8 miljonit eurot  ja otsene tulu e-residentide loodud ettevõtete poolt tasutud maksude näol 35,2 miljonit eurot. Seejuures on programm kaheksa aastaga kokku teeninud riigile 140 miljonit eurot tulu. 

E-residentsuse taotlejad läbivad tihedama sõela, teiste välisettevõtjate puhul see puudub

Olulise sisulise edasiminekuna turvalisuse seisukohast on asjaolu, et e-residentide taustakontrolli eest vastutav Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on täiustanud oma riskihinnanguid, mis aitavad tihedamalt välja selekteerida taotlejad, kes programmi juba eos ei sobi. Seadus sätestab, et Eesti e-residendiks saada sooviva välismaalase tegevus peab soodustama Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Lisaks PPA-le teostavad e-residentide digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet ja Maksu- ja Tolliamet.

Riigikontrolli soovitusega kooskõlas ootab alates 2021. aasta jaanuarist Eesti digi-ID soovijaid ees uus e-residendi digi-ID taotluskeskkond, mis võimaldab koguda välismaalase tausta ja tema kavatsuste kohta senisest detailsemat infot. Seadus annab ühtlasi aluse e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseks või digi-ID sertifikaatide kehtivuse peatamiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse arvata, et e-residentsust ei kasutata riigi vaatest eesmärgipäraselt. See omakorda loob riigile täiendava kaitsekihi ja võimaluse reageerida koheselt digi-ID väärkasutustele ja piirata sellega isikutel muuhulgas edasiste kuritegude toime panemist. Lisaks tuleb e-residentidel jätkuvalt Eesti digiidentiteeti iga viie aasta järel uuendada ning taotlusprotsess koos põhjaliku taustakontrolliga uuesti läbida. Selline regulaarne kontrollimeede kahjuks mitte e-residentidest välismaalaste osas Eestis puudub.

Süvendatud kontrolli täiendab lõppenud aasta suvel PPAs kasutusele võetud automatiseeritud järelkontrolli IT-lahendus, mis võimaldab teha regulaarseid masspäringuid siseriiklikesse ja rahvusvahelistesse andmebaasidesse, kontrollimaks näiteks, kas e-resident on vahepeal mõnes riigis toime pannud süüteo või esineb mõni muu oluline asjaolu e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseks. E-residentide osas läbiviidava eel- ja järelkontrolli tulemusel kättesaadavate andmete mõtestamise ja efektiivsema rakendamise eesmärgil loodi PPA-s igapäevaselt e-residentidega tegeleva töörühma juurde 2020. aastal täiendavalt ka analüütiku ametikoht.

Kontrollisõela tihendamise edusammude kasuks räägib selgelt digi-ID väljaandmisest keeldumiste ja kehtetuks tunnistamiste osakaalu kasv. Kui 2018. aastal said keeldumiste osaks 2% e-residendiks pürgijatest, siis 2022. aastal oli sama näitaja kasvanud juba 8%-le. Järelkontrolli tulemusena tunnistati 2022. aasta jooksul kehtetuks 224 e-residendi digitaalset isikutunnistust (2020. ja 2021. aastal vastavalt 29 ja 89).

Piirame kõrge riskiga riikide ligipääsu e-residentsusele

E-residentsuse programmiga seonduvate riskide maandamise alustalaks on, et riik teab, kellele ta on usaldanud Eesti digitaalse identiteedi. Joondudes Riigikontrolli auditis välja toodud kitsaskohaga on e-residendina juba mõnda aega eelistatud taotlejad riikidest, millega Eestil on olemas justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealased koostöösuhted. Koostöös Siseministeeriumiga on lisaks väljatöötamisel ettepanek õiguslikuks muudatuseks, millega piirataks ennekõike kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga riikide kodanikele e-residentsuse pakkumist.

Igapäevases praktikas tähendab see muu hulgas ka programmi turundustegevuse suunamist üksnes nn turvaliste riikide kodanikele, et piirata e-residentsuse taotlejate hulka riikidest, millest tuleneb Eestile ulatuslik julgeolekulane või digi-ID väärkasutuse oht. Samuti teavitustegevust e-residentsusest huvitatute seas, kel peab olema selge ülevaade programmi võimalustest, kohustustest  ja ka piirangutest - eriti seoses rahvusvahelise maksunduse ja pangateenuste kättesaadavusega.

E-residentsuse nutikad kontrollimehhanismid võiksid olla eeskujuks

Tulles tagasi algusesse, siis peaks kõike eelnevat silmas pidades tekkima õigustatud küsimus – millist riiklikku järelevalvet rakendatakse nende ülejäänud välismaalaste üle, kes loovad Eestis ettevõtteid n-ö traditsioonilisel moel ehk läbi notariaalse protsessi? Nemad on Eestis asutanud enam kui pooled kõikidest mitteresidentidele kuuluvatest äriühingutest.

On selge, et e-residendid on suurema kontrolli all kui teised Eestis ettevõtlusega tegelevad välisriikide kodanikud. Ehk oleks tulevikku vaadates paras aeg, et asuda rääkima e-residentsuse eeskujul välja töötatud nutikate kontrollmehhanismide rakendamisest kõikide Eestis ettevõtlusega tegelevate välismaalaste puhul? See annaks rahvusvahelisel areenil veelgi tugevama signaali, et Eesti on küll innovaatiline ja avatud majandusega riik, kuid kurikaeltel ja petturitel siia asja ei ole. Mõte on praegu vaid idee tasemel, kuid ligemale kaheksa aastat tagasi oli vaid idee ka e-residentsus, millest tänaseks on saanud Eesti globaalne visiitkaart ja digiarengu edulugu.