fbpx Tehaselise rekonstrueerimise KKK | KredEx

Käesoleval lehel kajastab Sihtasutus KredEx vastused küsimustele, mida on esitatud toetusmeetme eesmärkide elluviimiseks korraldatava avaliku konkursi raames.

Küsimused ja vastused:

  1. Kas referentsprojektina sobib ka projekt mille puhul ühe lepingu raames  on tehtud palju väikseid hooneid, mille maht ületab 3000m2?
     

SA KredEx vastus: Referentsprojektina sobib elementide tootmise leping, mille maht ületab 3000 m2.  Sobivaks referentslepinguks loetakse lepingut, mille täitmise raames valminud hooned on sisekliima tagamisega ja mõeldud aastaringseks kasutamiseks, näiteks elumajad, lasteaiad, hooldekodud, hooldekodud, hotellid jms. Referentsprojektiks ei sobi lepingud, mille raames on valminud abihooned, näiteks saunad, kuurid, aiamajad jms.

  1. Ei leidnud, erinevalt tavalistest avalikest või toetuse saaja ostu hangetest tingimust, mis viitaks maksuvõlgnevuse või finantsvõimekuse olemasolule. Palume täpsustust, kas kvalifitseerimisele lähevad ka ettevõtted või ühispakkumised, kus ettevõttel esineb maksuvõlgnevusi või maksehäireid?

SA KredEx vastus: Tegemist ei ole riigihankega, vaid avaliku konkursiga. Nimetatud konkursi väljatöötamisel on arvestatud, et edukad ühispakkujad peavad täiendavalt läbima minikonkursi, mille raames edukaks osutumiseks ei saa esineda maksuvõlgnevusi või maksehäireid ehk reaalselt lepingusse sellised ettevõtted ei jõuaks. Siiski, kuna ei ole takistusi eeltoodud tingimuse seadmiseks juba avaliku konkursi esimeses etapis, viime hiljemalt 31.12.2020.a seisuga avaliku konkursi dokumentidesse sisse vastavasisulised täpsustused.

  1. Tingimustest ei leidunud mitte ühegi varasemale rekonstrueerimiskogemusele viitavat tingimust, mis annaks alust arvata, et ettevõttel või isikutel on olemas piisav kogemus soovitud tööde ja mahu tegemiseks. Kas selliseid tingimusi eksisteerib ja kust neid leida? Hetkel on ainult selgelt leitav tingimus elementide tootmiseks, aga pole kehtestatud tingimusi varasema töökogemuse osas peatöövõtule ega ka muudele osadele, mis hoone juures teha vaja. Sama küsimus kehtib nii ettevõtte kui ka pakkuja poolt näidatud isikute kohta. Kust leida tingimused, millele peab vastama peatöövõtukogemus ja töid juhtiva personali (objektijuht ja projektijuht) kogemus?
     

SA KredEx vastus: Peatöövõtu kogemus on toodud läbi käibenõude ja personali kvalifikatsiooni nõude. Käibenõue 4 miljonit jaguneb peatöövõtja ja majatehase vahel. Kui peatöövõtjal on ehitustegevuses  2 miljonit eurot käivet, siis on ka varasem kogemus olemas. Spetsiifiliselt korterelamute rekonstrueerimise kogemuse nõuet ei ole lisatud, et ka need peatöövõtu ettevõtted, kes on seni tegutsenud uusehitistega, saaksid osaleda. Meeskonna kogemus on toodud avaliku konkursi alusdokumendi punktis 2.5 Kutsealane pädevus. Ehitustöödega seotud isikutele on esitatud järgnevad pädevuse nõuded:

  • Projektijuht - ehitusinsener, tase 6 allerialaga hoonete ehitus ja spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimine;
  • Objektijuht - tööjuht, tase 5 ja ehitusalane töökogemus objektijuhina vähemalt 3 aastat;
  • Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist - kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 ametialadega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel;
  • Elektritööde spetsialist - B-klassi pädevustunnistus või elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.

Nimetatud kutsetaseme taotlemiseks on eelneva töökogemuse ja referentside olemasolu vajalik. Kogemuse täpsustamiseks lisame kutsealase pädevuse juurde iga pädeva isiku vastutusvaldkonna puhul vähemalt 3500 m2 netopinnaga ja vähemalt 5 korrusega hoone püstitamise või rekonstrueerimise kogemuse nõude.

  1. Hetkel tundub, et tegemist on puhtalt elementide tootjale suunatud hanketingimustega,  mille alusel on võimalik veenduda, et kvalifitseeruv tehas vastaks soovitud tingimustele elementide tootmise osas. Samas ei leia tingimusi, mis aitaksid kvalifitseerumisel hinnata projekteerimise ja peatöövõtu kompetentsi. Selliste tingimuste puudumine võib kaasa tuua olukorra, kus kvalifitseeruv pakkuja ei ole sobilik projekteerija ega peatöövõtja...ehk elemendid saab, aga muu osa, mis moodustab pea 70% kogu hankest, on jäetud välja. Sooviks selgitust, et kas selline olukord on loodud teadlikult või on tingimused, mis on seotud sobiliku projekteerija ega peatöövõtja kompetentsi saamises kusagil mujal määratletud, viimasel juhul viidata ja välja tuua kus need tingimused on leitavad?

SA KredEx vastus: Tehaselise rekonstrueerimise meede on majatehase keskne meede. Eesmärk on viia maksimaalselt tööd tehasesse ja ehitusplatsil teha nii vähe, kui võimalik. Tehaselise rekonstrueerimise lahendusel on lisaks Eesti elamute ja mitteelamute rekonstrueerimisele ka ekspordi potentsiaali. Ekspordi jaoks oleks vajalik, et majatehasel oleks vajadusel lisaks tootmisele ka tervikliku lahenduse pakkumise võimekus. Üks meetme eesmärke on võimaldada majatehastel tõusta elementide tootmise alltöövõtjast terviklahenduse pakkujaks.

Ka sisuliselt on meetme keskne osa eeltoodetud element. Projekteerimine, tootmine, paigaldus, maksumus lähtuvad kõik peamiselt eeltoodetud elemendi tehnilisest lahendusest. Meetme eesmärk ei ole lihtsalt tehasest elementide tellimine, vaid ka rekonstrueerimiseks kasutatavate eeltoodetud elementide arendustöö. Tootearendust suudab teha ainult võimekas majatehas. Esialgsete eelarvete alusel on ca 70% rekonstrueerimise kuludest seotud eeltoodetud elementidega: paigaldamiseks vajalikud eeltööd, katuse ja seina elemendid, aknad, ventilatsioonitorustikud, uued rõdud. Elementide tehnilisest lahendusest ei sõltu küttesüsteemi rekonstrueerimise tööd, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise tööd ja tugevvoolu tööd. Aga ka nende tööde osas saab elementide tootearendust teha viies näiteks kütte püstikud ja tugevvoolu kaabelduse elemendi sisse, vähendades veelgi korteris sees tehtavate tööde osakaalu.

  1. Palun selgitada konkursi alusdokumendi punkti 1.5 sisu – kvalifitseerumise osas viidatakse ühispakkumise võimalusele, mis on mõistlik, sest majatehastel peatöövõtukogemus üldjuhul puudub, samuti pole neid mingit kogemust kortermajade rekonstrueerimisel, samas tingimus, kus ühispakkujad ei vastuta solidaarselt tekitab segadust. Nimelt on sätestatud, et„Kuigi ühispakkujad on kohustatud tegema ühiseid pingutusi Rekonstrueerimisprojekti õnnestumiseks, ei loeta ühispakkujaid siiski Rekonstrueerimisprojekti elluviimisel solidaarselt vastutavateks. Igal ühispakkumuse osaks oleval ühispakkujal on õigus sõlmida vastava tellijaga Rekonstrueerimisprojekti  elluviimisel eraldiseisev leping Rekonstrueerimisprojekti selle osa suhtes, millise osa suhtes on Pakkumuse kohaselt pädevaks isikuks vastav ühispakkuja juhul kui vastav ühispakkumus osutub minikonkursi tulemusel edukaks.“Siinkohal näeme mitut probleemi:

5.1  on tegemist meie arvates konkurssi ennast manipuleeriva tingimusega, sest olukorras, kus pakkujadkvalifitseeruvadhankel ühiselt (nende kvalifitseerumistingimusi vaadatakse ühiselt) aga pärast, kui läheb lepingu täitmiseks, siis võib tekkida olukord, kus kolmel ettevõttest kahel olid head eeldused, aga ühel, peatöövõtjal või projekteerijal ei ole endal tegelikkuses tingimused täidetud ning seetõttu justkui tekib olukord, kus hankele võidakse ka kvalifitseeruda mittesobilikke ettevõtteid?

5.2   olukorras, kus püütakse leida sobivaimad tegijad korteriühistute renoveerimiseks sh riskide maandamiseks korteriühistu ees, samas on rekonstrueerimistööde tegijate avaliku konkursi tingimused madalad või äärmisel juhul piiri pealt (peame silmas just projekteerimisele ja peatöövõtule sh personalile kehtestatud varasemat kogemust ja tingimusi), siis kuidas garanteeritakse korteriühistule vääriline lepingupartner olukorras, kus ta sõlmib mitu erinevat lepingut, millest 1 või 2 võivad olla sellised, kes tavatingimustel ise üldse sellistele töödele ei kvalifitseeruks (puudub omal kogemus või sobilik personal, pole piisavalt käivet, esineb maksehäireid)?

5.3   võib tekkida olukord, kus pakkumisel osaletakse ja kvalifitseerutakse ühiselt, aga lepingu täitmise käigus osutub üks osapool nõrgaks ning tekivad lepingulised riskid tellijale eelkõige korteriühistule, kes peab tekkinud olukorraga tegelema hakkama. Probleeme näemegi just selles osas, et ühiselt mitte vastutades võib üks osapooltest, kes ühiselt kvalfifitseeriti, jääda nõrgaks. Veel kurioossem oleks olukord, kus tellijal on nt kolm lepingut – projekteerimine – tootmine – ja peatöövõtt sh elementide paigaldus objektil ning kui projekteerija on teinud vaieldava näpuka projekteerimise faasis, tootja vaieldava näpuka tootmise faasis ja siis peatöövõtja nende eest tellijale lisatööde arve esitab. Kuidas siis sellesse suhestuda? Kelle risk see on? Kokkuvõttes, kui osaletakse ühiselt, siis tundub täiesti jabur, et ei vastutata ühiselt. Kes siis vastutab nende „eraldi sõlmitavate“ lepingute vahele jäävate vaidluste eest käesolevate tingimuste järgi, korteriühistu või Kredex?

SA KredEx vastus: Vastame käesolevaga kõigile kolmele küsimusele. Nagu varasemalt viidatud, ei ole tegemist riigihankega, vaid avaliku konkursiga, seega ei kohaldu siinkohal üks-üheselt riigihangete seaduse alusloogika. Avaliku konkursi alusdokumentides (sh koostöölepingu projektis) kajastub, et KÜ sõlmib minikonkursi tulemusel edukaks osutunud ühispakkujatega maksimaalselt kaks lepingut, 1 neist projekteerimise ning teine ehitamise jaoks, viimases sisaldub ka tehase elementide osa. Täiendame avaliku konkursi alusdokumente aga selliselt, et tuleks selgemalt välja, et maksimaalselt on võimalik kaks alternatiivi, millest ühe peavad ühispakkujad enne pakkumuse esitamist valima ja sellest ka edaspidi lähtuma : a. pakkumuse esitavad ühispakkumusena kas projekteerija ja ehitaja, sh tehase osa või ühispakkujana ehitaja ja tehas ning projekteerija, kes end formaalselt ühispakkujaks ei peaks. Ühelgi juhul ei peaks saama sõlmida enam kui 2 lepingut. Rõhutame siiski, et ehitaja vastutab alati ka tehase eest ning teenuse, sh nii tüüpmajade projekteerimise kui ka ehituse hind selgub lõplikult minikonkursi tulemusel ning see ei saa hiljem suureneda. Täpsustusega dokumendid avaldatakse hiljemalt 31.12.2020.a KredEx kodulehel, pakkumuste esitamise tähtaega pikendatakse kuni 03.02.2021.a.