4 kontrollküsimust: millal on eksportijal vaja kindlustust?

Möödunud aastaga kasvas 8% ettevõtete kindlustamine ostjate poolt tasumata arvete ja ootamatuste vastu. Kuidas teada, millal oleks ettevõttel vaja enne tehingu sõlmimist ka kindlustus teha ja millal mitte? Vastused aitab saada Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustusest.

Et välja selgitada, kas ja millal on üldse eksporti kindlustada vaja, toob Rukholm ettevõtjatele välja 4 kontrollküsimust:

1. Kas ühe tehingu nurjumine võib mõjutada kogu ettevõtte tegevust?

“Näiteks, kui tegemist on väiksema ettevõttega, võib ka üks 2000-4000 euro suurune tasumata arve või ühe suure kliendi ootamatu maksejõuetus kogu ettevõtet tõsiselt raputada. Sellisel juhul tasuks endalt küsida, kui palju sellise summa kaotus ettevõtet mõjutada võib ja vajadusel uurida kindlustamise võimalusi,” toob Rukholm näite. Samas, kui ettevõte on end majanduslikult tugevalt kindlustanud, siis üksikud väikesed maksmata arved ettevõtte tegevust oluliselt ei mõjuta ja kindlustamine ei pruugi Rukholmi sõnul vajalik olla. “Muidugi on alati vaja vaadata ka konkreetse ostja üksikute tasumata arvete summat kokku, sest ka siin võivad ainult ühe ettevõtte suures summas tasumata arved müüjat oluliselt mõjutada,” lisas Rukholm.

2. Kas on vaja tavapärasest pikema maksetähtajaga arvet? 

Eestis tegutsedes on ettevõtjad harjunud 15-30-päevase maksetähtajaga, kuid väljaspool Eestit on tihti tavaks hoopis pikemad maksetähtajad. “Näeme sageli, et teiste ärikultuuride 40, 60 või isegi 90 päeva pikkused maksetähtajad üllatavad meie ettevõtteid ja toovad neile ebakindlust, mis on täiesti mõistetav. Esiteks ei saa ettevõte kauba eest saadavat raha kätte nii kiiresti kui soovib ja teiseks puudub tal kindlustunne, et raha kauba eest üldse temani jõuab,” selgitas Rukholm. Seega, kui ostja soovib müüjalt tavapärasest pikemat maksetähtaega, tasuks maandada risk kindlustuse abil.

3. Kas ekspordiriigi poliitililine olukord on stabiilne?

Poliitiline seis erinevatel eksporditurgudel on väga erinev, mistõttu tasuks ettevõtetel Rukholmi sõnul kaaluda enne tehingu sõlmimist ka seda, kas äripartneri sihtriigiga võib olla seotud ka mõni poliitiline risk, mis tehingu riskantsemaks muudab. “Poliitiline risk tähendab, et kaupade eest tasumisele kuuluva summa kättesaamine võib osutuda keerukamaks just ostja asukohariigis esinevate takistuste tõttu. Näiteks võivad makse kättesaamise raskeks muuta valuutanappus, valuutapiirangud või hoopis sõda,” kirjeldas Rukholm. “Kui on tegemist tuttava, näiteks Skandinaaviamaade turuga, on poliitilise riski realiseerumise võimalus peaaegu olematu, ent geograafiliselt kaugemates või kriitilisemates piirkondades tasub sellele mõelda.”

4. Kas äripartneril on varem probleeme olnud?

“Kui müüja teab, et tema äripartneril on varem makseraskusi olnud, siis on see kindlasti üks esimesi ohumärke, mida tasuks arvestada,” hoiatas Rukholm ettevõtjaid. Samas tõdes ta, et päris sageli üllatavad meie ettevõtjaid ka pikaajalised usaldusväärsed kliendid, kellel samuti ootamatusi ette tuleb. “Paraku ei saa aga müüja kuidagi kontrollida seda, kuidas ostja oma riske väliste mõjutajate eest kaitseb - olgu selleks kasvõi tulekahju või veeavarii, mis toodangu rikub ja ettevõtte tööd häirib ning mille tulemusel on ettevõtte tegevus halvatud ja ettevõte ei ole enam võimeline makseid tasuma. Igal juhul tasuks end oma klientide käekäiguga kindlasti kursis hoida või paluda taustaanalüüsi kindlustusettevõttelt, kellel on juurdepääs suuremale hulgale andmetele ettevõtete finantsilise tervise kohta.”