Ivo Kuldmäe: ükssarvikud nõuavad investeeringuid inimestesse

24.11.2021

Oleme harjunud, et Eesti särab kõrgetel kohtadel erinevates edetabelites, olgu selleks PISA haridustesti tulemused, digimajanduse indeks või iduettevõtete arv, kirjutab KredExi juht Ivo Kuldmäe.

Pilt
Ivo Kuldmäe
Ivo Kuldmäe
  • Ükssarvikute ime jätkumine nõuab investeeringuid inimestesse
  • Eesti idusektor suutis kriisi ajal jõudsalt kasvada
  • Investeerida tuleb teadmistesse
  • Tööjõu ja talentide puudumisel lähevad iduettevõtted Eestist ära
     

Eesti on esirinnas ka ükssarvikute ehk miljardiväärtusega ettevõtete arvus per capita. Muljet avaldav, kuna maailmas on üldse kõvasti alla tuhande sama suure väärtusega ettevõtte.

Rohepöörde lävel on viimane aeg küsida, millised on muutujad valemis, et seni tehtut mitte käest lasta ja aidata seda võimestada. Näen eelkõige kolme tasandit, mis määravad meie edu ja on väljakutseks riigile.

Esiteks, võimekus pista rinda globaalsete muutujatega, nagu kliimaeesmärgid, tervishoiukriisid, energianappus, aga eelkõige tehnoloogia kiire areng. Teiseks, suutlikkus investeerida targalt haridusse ja inimeste ümberõppesse ning siia talente meelitada. Kolmandaks võime potentsiaalsete ettevõtete arengut tagant tõugata ja olla riigina strateegiliselt tark ankurinvestor.

Eestiga seotud tehnoloogiafirmade Asutajate Selts on sõnastanud visiooni, et aastaks 2030 peaks vähemalt 30 protsenti Eesti SKTst tulema tehnoloogiasektori ekspordist. Täna on see paar protsenti. Kuid baas, millelt liikuda, on tugev. Eesti idusektor ja tehnoloogiaettevõtted laiemalt on kriisile hästi vastu pidanud ning kiiresti kohanenud.

Startup Estonia andmetel kaasasid Eesti taustaga iduettevõtted eelmisel aastal rekordiliselt üle poole miljardi euro investeeringuid ehk pea 200 miljonit enam kui aasta varem. Ka tänavune areng on kiire. Toimunud on Wise’i noteerimine Londoni börsil ning viimastel andmetel ulatuvad Eesti iduettevõtete kaasatud investeeringud üle 900 miljoni euro, ületades aasta lõpus miljardi piiri.

Kui viis aastat tagasi andsid Eesti iduettevõtted tööd 2600 inimesele, siis täna juba pea 7000-le. Riigile makstud tööjõumaksud kasvasid vähem kui 30 miljonilt ligi 100 miljonile aastas. Ettevõtlusmudelina on start-up muutnud ja muudab ka edaspidi oluliselt meie majandust ja selle toimimise aluseid.

Ettevõtjate pingutuste ja investorite kasvuusu kõrval on kindlasti olulised riigipoolsed investeeringud. Nii olid SmartCapi riskikapitalifondi investeeringud jõudnud eelmise aasta lõpu seisuga fondi- ja otseinvesteeringute kaudu kokku ligi saja ettevõtteni kogukäibega ligi 400 miljonit eurot. Hästi toimiva kapitalituru loomine on üks eduka iduettevõtluse aluseid. Ilma toimivate rahastusmudeliteta ei oleks praegu põhjust ei uhkust tunda ega ükssarvikuid loendada.

Lisaks riskikapitalile on riigil arengu tõukamiseks veel mitu hooba. Ennekõike peame investeerima inimestesse, toetama meie idusektori arengut mitte ainult raha, vaid ka teadmiste ja soodsa keskkonna loomisega. Startup Estonia on seda suunda jõuliselt vedanud, toetades aastaid jätkusuutliku ökosüsteemi loomist ja kogukonna võimestamist. See peab jätkuma kogu seadusandlikku, hariduslikku ja ettevõtlusmaastikku silmas pidades.

Selge signaal meie hariduskorralduse ümbervaatamiseks tuli sel sügisel alustanud Jõhvi tehnoloogiakooli loojailt. Eesti peab tõsiselt investeerima reaalteadustesse ja tehnoloogiaerialade õpetamisse. Teravalt tuleb võtta luubi alla põhihariduse õppekava, et lisada sinna robootika, arvutiõpe ja ettevõtlus. Seniseid õhinapõhiseid algatusi peab toetama riiklik õppeprogramm. Ka kõrgkoolide puhul on veel pikk maa minna.

Peame vältima olukorda, et iduettevõtted lähevad tööjõu ja talentide puudusel lihtsalt Eestist ära. Tehnoloogia pööraselt kiire areng ning vajadus valdkonna spetsialistide ja ekspertide järele kasvab ja on juba kriitiline. Jõhvi tehnoloogiakooli kandideeris üle 15 korra rohkem inimesi, kui vastu suudeti võtta. Samal ajal kavandame rohepööret, mille elluviimine ilma teadusmahukate ettevõtete ja teadmisteta ei ole üldse mõeldav. Tehnoloogiasektori ekspordi 30-protsendine osakaal 2030. aastaks realiseerub vaid juhul, kui meie ettevõtted jäävad siia, leiavad piisavate teadmiste ja oskustega töötajaid ning siia tulevad ka välistalendid, kes saavad ja soovivad Eestis töötada.

Riigi ees seisvad väljakutsed on tõsised, kuid pingutamist väärt. Asutajate Seltsi seatud eesmärk saavutada kolmandik SKTst lähikümnendil tehnoloogiasektori ekspordist on teadmistesse ja haridusse investeerides realistlik. See eeldab nendel teadmistel põhinevat tehnoloogiasiiret ja digitaliseerimist, aga ka idusektori ning teiste valdkondade ja tegutsemisvormide põimumist.

Nutikad töökohad ja edukad iduettevõtjad kujundavad Eesti mainet, tuues siia omakorda investorite raha ja kujundades Eesti head kuvandit. Ühtlasi toetab iduettevõtluse kasv teisi majandusharusid ja aitab ellu viia rohepöörde. Iduettevõtlus pole asi iseeneses, vaid uute toimimismudelite loomine eri tööstusharudes, mida on võimalik lihtsalt skaleerida ja erinevatele turgudele viia.

Ilmus 24.11.2021 Postimehe arvamusküljel