Meelis Tambla: "Riski, aga targalt!"

Eestlane on olemuselt alalhoidlik, suurte riskide võtmine ei kuulu põhjamaisesse loomusesse. Laenu ei taha me väga võtta ja välja laenata samuti eriti ei tihka.

Ka ettevõtluses on Eestis sageli nii, et tööde eest tahetakse ettemaksu ja pikaajalise maksetähtaja pakkumine on pigem erand kui tava. Ühest küljest on ettevaatlikkus põhjendatud. Uuringud ELi riikides näitavad, et ligikaudu 3% ettevõtete arvetest jääb maksmata ning see protsent on pigem tõusuteel.

Kokku oli Euroopas maksmata jäänud arvete summa möödunud aastal 350 miljardit eurot, Kreeka välisvõla suurusjärk.

Eestis on lootusetute arvete protsent isegi Euroopa keskmisest natuke kõrgem, ligi 3,3%. Ettevõtete maha kantud arvete kogusumma on meil seega kuni 450 miljonit eurot aastas ja see on Eesti majanduse mõõtu arvestades väga suur.

Riskid, jood šampanjat

Teisalt – kes ei riski, ei joo ka šampanjat. Me teame, et eksport on Eesti majanduse jaoks ülioluline, sest meil on väike siseturg. Samas just välisturgudel on Eesti ettevõtetel väga raske konkureerida, kui juba ette ollakse alalhoidlik ja kategooriliselt keeldutakse võimalikule uuele kliendile sobivat maksetähtaega pakkumast.

Tuleb arvestada, et kui Eestis on keskmine tavapärane krediidiperiood arvetel 15−20 päeva, siis Euoopa lõunapoolsetes riikides on see vähemalt 60−70.

Meie konkurendid just selliseid pikki maksetähtaegu pakuvad ning see sunnib ka meie ettevõtteid sama suunda valima. Mitmed Eesti toiduainetööstuse suurtegijad on eravestlustes väitnud, et Venemaa turul konkurentsis püsimiseks on hädavajalik suurtele klientidele pikki maksetähtaegu pakkuda.

Lahendus koosneb siin kahest osast – kuidas maandada ostja maksevõime riski ja kuidas paljudest laekumata arvetest tekkivat käibevahendite puudujääki katta.

Õnneks tegutseb Eestis just selliste välisostjate makseriskide kindlustamisega tegelev riiklik kindlustusselts ja kindlustatud arvete vastu on võimalik pankades kergesti laenu saada. Mõnes mõttes võib seda lugeda meie konkurentsieeliseks.

Kaugemal rohkem riske

Mis puutub maksejõuetuse riskidesse, siis need on vägagi reaalsed.

Me kõik teame rusikareeglit, et mida kaugemale oma kaupu või teenuseid ekspordid, seda rohkem on äririske. Paljude meelest ootamatult kiirelt arenenud Küprose panganduskriisile tagasi vaadates tasub kindlasti mõelda – kas, ning kui jah, siis kui otseselt võiksid sarnased sündmused ka Eesti ettevõtteid mõjutada.

Mis juhtub nende tellijate, äripartnerite ja tehingutega, kui meie kauba sihtriigi rahandust tabab sarnane tõsine tõrge?

Alles mõni aasta tagasi puutusid mitmed Eesti ettevõtted kokku Valgevene äripartnerite makseraskustega, mis tulenesid sealsetest ootamatutest valuutaregulatsioonide muutustest.

Globaalsed majandust pidurdavad mõjud on nüüdseks jõudnud ka Põhjamaadesse ning selle mõju võib olla Eesti ettevõtetele tuntav. Rootsi kroon on viimase paari aastaga euro suhtes ligi 25% kallinenud, samas Rootsi tööstuse allhankele keskendunud ettevõtteid on Eestis päris palju.

Ohumärkide ilmnemisel tasuks mõelda ekspordiportfelli laiendamisele, et olla valmis tellimuste ärakukkumiseks vähemal või suuremal määral. Samuti tasub tähele panna, et mullu pankrotistus ELis iga päev peaaegu 600 ettevõtet.

Kindlustada võiks rohkem

Ettevõtja eesmärk ei ole ainult oma toodete või teenuste piiri taha saatmine, vaid ka nende eest tasu saamine. On levinud eksiarvamus, et suuremad krediidikahjud tulenevad uutest koostööpartneritest.

Meie praktika näitab hoopis, et enamiku krediidikahjudest põhjustavad ettevõtetele juba olemasolevad kliendid, kelle tausta ei kontrollita pidevalt ning kelle makseraskused ilmnevad seetõttu ootamatult.

Üks võimalus riskide maandamisel on fikseerida maksimaalne võimalik kahju iga välismaise ostja kohta ning see täies ulatuses kindlustada. Kui ostja peaks pankrotistuma või viivitab maksmisega rahaliste raskuste tõttu, hüvitab kindlustusselts müüjale saadud kahju.

Eesti ettevõtete huvi selle võimaluse vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, kuid võrreldes Skandinaavia ettevõtetega kasutatakse riskide kindlustamist veel vähe. Samas, arvestades meie alalhoidlikku loomust, peaks see võimalus just Eesti ettevõtjale sobima.

Ettevõtluses peab riskima, et edu saavutada, kuid riskida tasub targalt.

Meelis Tambla
Juhatuse esimees
KredEx Krediidikindlustus

artikkel ilmus ajalehes Maaleht 02.05.2013