fbpx Selgitus: millest tulenevad ettevõtjatele mõeldud KredExi kriisimeetmete piirangud? | KredEx

Selgitus: millest tulenevad ettevõtjatele mõeldud KredExi kriisimeetmete piirangud?

06.04.2020

KredEx avalikustas ülemöödunud reedel ettevõtetele mõeldud kriisimeetmete esmased tingimused. Meetmete eesmärk on leevendada koroonapuhangust tingitud mõjusid Eesti ettevõtetele, tagada nende jätkusuutlikkus ja säilitada seeläbi võimalikult palju töökohti. Palju küsimusi on tekitanud tingimustes olevad välistused ettevõtete tegevusvaldkondade osas. Täpsemad tingimused on leitavad lehelt www.kredex.ee/koroona.

KredExi juhi Lehar Küti sõnul tulenevad kriisimeetmete esialgsetes tingimustes olevad peamised piirangud KredExi seniste teenuste tingimustest, arvestades sealhulgas nii Euroopa Liidu ühtse turu põhimõtteid kui ka riikidevahelist kaubandust määravaid Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid (Eesti on WTO liige juba aastast 1999). Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt tuleb keelatud abi tagasi maksta ja selline nõue aegub alles 10 aastaga.

„Riigi vaatest on oluline tagada seniste rahvusvahelist kaubandust puudutavate nõuete järgimine, tagamaks võrdsed võimalused kõigist riikidest (sh Eestist) pärinevatele ettevõtetele. Eriti oluline on diskrimineerimise vältimine Eesti ettevõtete seisukohalt, kuna Eesti majandus on väga avatud ja tugineb suures osas ekspordile. Lisaks tulenevad mitmed tingimused erinevate rahastajate nõuetest. Näiteks primaarsektorile – põllumajandus, kalandus, vesiviljelus ja metsamajandus – tingimustes seatud piirangud tulenevad muuhulgas sellest, et neile pakub KredExiga sarnaseid abimeetmeid Maaelu Edendamise Sihtasutus, kellele Vabariigi Valitsus eraldas kriisimeetmete rakendamiseks 200 miljonit eurot,“ arutles Kütt.

Välistamaks keelatud riigiabi andmist on KredExi tingimustes sees välistus ekspordiga seotud tegevusele, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega. Keeld kohaldub eelkõige ekspordiabi, s.o abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes Euroopa Liidu liikmesriikides või kolmandates riikides. Ekspordiabiks ei loeta abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud ja uue või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud. Samuti ei loeta ekspordiabiks eksportivate ettevõtete investeeringute toetamist, kui sellise abi andmine ei ole seotud eksporditavate kogustega (kitsas piirang). Sarnaselt ekspordiabiga käsitletakse ka abi, mida antakse tingimusel, et kasutatakse kodumaiseid tooteid importtoodete asemel. Seega isegi kui esmapilgul tunduvad tingimused liialt piiravana, tasub ettevõtjal kindlasti ühendust võtta, et selgitada laenu sihtotstarbe sobivust. Välistatud ei ole mitte eksportivate ettevõtete toetamine, vaid ainult nende üksikute tegevuste rahastamine.

„Kui veel tuua välistustest markantsemaid näiteid, siis ei ole rahvatervise seisukohalt mõistlik, et riik toetaks tubaka ning sellega seotud toodete valmistamist, töötlemist ja turustamist. Samuti on välistuste hulgas valdkonnad, mis on seotud hasartmängude, andmete ebaseadusliku allalaadimise ning ebaseadusliku ligipääsu võimaldamisega andmevõrkudele,“ lisas Kütt.

„Need reeglid kehtisid juba enne kriisi ning on riigi seisukohalt kahtlemata olulised ka tänases vaates, kuid mööname, et tingimuste ülevaatamine ja kohandamine on pidev protsess.“

Kriisimeetmete tingimuste esmasel kinnitamisel oli kiiremaks rakendamiseks otstarbekas jätkata olulises osas seniste piirangutega. „Nüüd on paras aeg teha esimesi kokkuvõtteid, arvestada võimalusel huvigruppidelt laekunud tagasisidega ning ka Euroopa Komisjoni poolt riigiabi ajutises raamistikus 3. aprillil tehtud muudatustega. Teenuste tingimuste järjepidev hindamine ja vajadusel korrigeerimine on loomulik osa KredExi tööprotsessist, mille abil jõuab vajalik tugi rohkemate Eesti ettevõtjateni,“ ütles Kütt.

www.kredex.ee/koroona