Andrus Treieri intervjuu Christer Jansoniga

09.02.2012

19.-20. aprilill toimuval Pärnu Finantskonverentsil arutlevad Christer Janson (Carnegie) ja Andrus Treier (KredEx) koos mitme teise finantsvaldkonna eksperdiga, mis hakkab juhtuma finantsturul ja milline on praegu ettevõtete ligipääs rahale.  

Lühiintervjuu Andrus Treieri ja Christer Jansoni vahel ilmus Pärnu Konverentside uudiskirjas.

Andrus Treier (AT): Ekspordikasv on Eestis hetkel väga kõrge ning erinevate ettevõtete finantstulemused on suhteliselt head. Teisest küljest on tuleviku osas palju ebaselgust. Kuidas tundub olukord Skandinaavia riikide poolt vaadates?

Christer Janson (CJ): On selge, et õhus on palju ebakindlust. Isegi kui Euro-teema, mis Rootsit otseselt ei puuduta, välja jätta. Loomulikult ei saa me ära unustada, et ka Rootsi on osa globaalsest majandusest ning see, mis toimub teistes riikides, mõjutab ka meid. Investeerimispankurina arvan, et asjad liiguvad peatselt paremuse suunas. Ilmselt ei tea keegi täpselt, millal oluline muudatus toimub, kuid usun, et see juhtub ja seda mitte väga kauges tulevikus.

AT: Tavapäraselt ei loo finantseerimisvõimalused ettevõttele olulist konkurentsieelist. Küll aga oleme viimasel paaril aastal näinud, et finantseerimisvõimaluste puudumine võib  äritegevusele väga negatiivselt mõjuda. Kuidas teie arvates Põhjamaade ettevõtted end praegusel ajahetkel tunnevad?

CJ: Ligipääs pangalaenudele on endiselt probleem. Muu hulgas tulenevalt Basel III reeglitega seotud kapitalinõuetest  ei ole pangad eriti innukad riske juurde võtma ning laenutegevust laiendama. Nende prioriteet on teenindada olemasolevaid kliente ning nii uued kui ka keskmisest nõrgemas finantsolukorras olevad kliendid võivad seeläbi nende tähelepanu alt välja jääda.  Teisest küljest – risikikapitali pakkujad on võrreldes väga rahuliku 2011. aasta teise poolega tunduvalt aktiivsemad. Erakapital on hetkel väga aktiivne ning terendamas on palju häid võimalusi. Aastal 2012. on kindlasti tulekul mitmeid uusi tehinguid. Kuigi ettevõtete väärtuseid ei hinnata täna ehk kõige kõrgemateks, on silmapiiril mitmeid huvitavaid investeerimisvõimalusi.

AT: Juurdepääs kapitalile on oluline ettevõtte kõigis  arengufaasides. Finantseerimise kättesaadavus on ühtviisi vajalik nii alustavale kui ka juba küpsele ja stabiilsele ettevõttele. Üldjuhul on investorite leidmine seemne- ja varases kasvufaasis küllaltki keerukas. Kuidas on lood Rootsis – kas ettevõtete vajadused finantseerimise osas on kaetud?

CJ: Selles osas on Rootsi probleemid sarnased teiste riikidega. Kuigi eksisteerivad ka mõned riiklikud investeerimisfondid, on äritegevuse algfaasis ikkagi keeruline riskikapitali leida. Sõltumata arengufaasist on ettevõtte suurus samuti väga oluline – näiteks on raske leida investoreid ettevõtetele, kelle müügikäive on väiksem kui 10 miljonit eurot. Investeeringu suurus ning ettevõtte väärtus peaksid olema piisavalt suured, et olla välisinvestoritele huvipakkuv ning vahel on huvi äratamine päris keeruline. Samas on see ka väiksemate summade puhul võimalik. Pärnu Finantskonverentsil on mul kavas näidata paari elulise juhtumi põhjal, kuidas seda teha  ning mida see praktikas tähendab.