Viimane aeg mõelda kortermaja remondile

13.02.2007

Aina tõusvad küttehinnad ja käre pakane üha suurendavad kortermaja elanike küttekulutusi. Majaelanikud ei pea aga paratamatusega leppima – oma maja korda tehes on võimalik küttekulusid säästa kuni 45%. Tallinnas Sütiste tee 45 asuv korteriühistu on parim näide sellest, kuidas kompleksne renoveerimine võib anda korraliku energiasäästu. Korteriühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul on maja korrashoidu alates 1999. aastast investeeritud üle 6,2 miljoni krooni (sellest 4,5 pangalaenu abiga) ning ainuüksi küttekuludelt on tänaseks saavutatud juba 43% säästu, millele tulevikus veelgi lisa oodatakse. Kui 2001. aastal moodustasid küttekulud majas keskmiselt 5,7 krooni ruutmeetri kohta, siis 2005. aastal oli see kahanenud juba 4,1 kroonini ning 2007. aastaks prognoositakse küttekuluks ruutmeetri kohta vaid 3,5 krooni kuus. Kui arvestada veel seda, et kütte hind on neil aastatel kallinenud enam kui 20%, maksavad elanikud küttekulude eest võrreldes 2001. aastaga poole vähem. Ulatuslikematest remonditöödest võib Kuuse sõnul välja tuua kogu maja soojustamise, elektrisüsteemi uuendamise, majale viilkatuse ehitamise, akende vahetuse ja trepikodade remondi. Samuti uuendati küttesüsteemi ja iga korter sai oma radiaatoritele termoregulaatori, millega elanikud saavad ise vastavalt soovile oma toasooja sättida. Lisaks senitehtule on tulevikus plaanis veel liftide renoveerimine, allmaagaraaži rajamine, tasulise autoparkla ehitamine, haljastamine koos mänguväljaku ja prügimaja rajamisega. KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on talv just õige aeg järgmise aasta remondiplaanide tegemiseks. „Mida rutem remonditööd ette võtta, seda suurem on tõenäosus, et saavutatud energiasäästu ja küttekulude kokkuhoidu saab nautida juba järgneval kütteperioodil,“ sõnas Adler. Talvel on võrreldes suveperioodiga lihtsam vajalikke remondimehi leida ning ka ühistu koosolekute pidamiseks vajaliku rahva kokkukutsumine kergem. KredExi hinnangul tasub end kõige kiiremini ära just küttesüsteemi renoveerimine (olenevalt investeeringute suurusest võib tasuvusaeg olla mõni aasta). Selleks, et teada saada millised remonditööd majas kõige suurema säästu annavad ja milline on nende tasuvusaeg tuleks kutsuda spetsialist oma maja üle vaatama ja energiaauditit tegema. Enamik Eesti elanikke elab nõukogude ajal ehitatud kortermajades, mis vajavad ajale vastupidamiseks tõsist renoveerimist ning pidevat ja korrapärast hoolt. Lisaks välisilme parandamisele annab kortermaja renoveerimine ka korraliku energiasäästu, mis üha kallinevate küttehindadega end igati ära tasub. Tasuta nõuannet energiasäästu kohta jagab kõigile huvilistele KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus – www.kredex.ee/esk. Lisainfo: Tiina HillerTurunduse ja tootearenduse projektijuhtKredExTel: 6819 943/ 55 60 74 83 Mirja AdlerEluasemetoodete divisjoni juht KredEx [email protected]

Aina tõusvad küttehinnad ja käre pakane üha suurendavad kortermaja elanike küttekulutusi. Majaelanikud ei pea aga paratamatusega leppima – oma maja korda tehes on võimalik küttekulusid säästa kuni 45%. Tallinnas Sütiste tee 45 asuv korteriühistu on parim näide sellest, kuidas kompleksne renoveerimine võib anda korraliku energiasäästu. Korteriühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul on maja korrashoidu alates 1999. aastast investeeritud üle 6,2 miljoni krooni (sellest 4,5 pangalaenu abiga) ning ainuüksi küttekuludelt on tänaseks saavutatud juba 43% säästu, millele tulevikus veelgi lisa oodatakse. Kui 2001. aastal moodustasid küttekulud majas keskmiselt 5,7 krooni ruutmeetri kohta, siis 2005. aastal oli see kahanenud juba 4,1 kroonini ning 2007. aastaks prognoositakse küttekuluks ruutmeetri kohta vaid 3,5 krooni kuus. Kui arvestada veel seda, et kütte hind on neil aastatel kallinenud enam kui 20%, maksavad elanikud küttekulude eest võrreldes 2001. aastaga poole vähem. Ulatuslikematest remonditöödest võib Kuuse sõnul välja tuua kogu maja soojustamise, elektrisüsteemi uuendamise, majale viilkatuse ehitamise, akende vahetuse ja trepikodade remondi. Samuti uuendati küttesüsteemi ja iga korter sai oma radiaatoritele termoregulaatori, millega elanikud saavad ise vastavalt soovile oma toasooja sättida. Lisaks senitehtule on tulevikus plaanis veel liftide renoveerimine, allmaagaraaži rajamine, tasulise autoparkla ehitamine, haljastamine koos mänguväljaku ja prügimaja rajamisega. KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on talv just õige aeg järgmise aasta remondiplaanide tegemiseks. „Mida rutem remonditööd ette võtta, seda suurem on tõenäosus, et saavutatud energiasäästu ja küttekulude kokkuhoidu saab nautida juba järgneval kütteperioodil,“ sõnas Adler. Talvel on võrreldes suveperioodiga lihtsam vajalikke remondimehi leida ning ka ühistu koosolekute pidamiseks vajaliku rahva kokkukutsumine kergem. KredExi hinnangul tasub end kõige kiiremini ära just küttesüsteemi renoveerimine (olenevalt investeeringute suurusest võib tasuvusaeg olla mõni aasta). Selleks, et teada saada millised remonditööd majas kõige suurema säästu annavad ja milline on nende tasuvusaeg tuleks kutsuda spetsialist oma maja üle vaatama ja energiaauditit tegema. Enamik Eesti elanikke elab nõukogude ajal ehitatud kortermajades, mis vajavad ajale vastupidamiseks tõsist renoveerimist ning pidevat ja korrapärast hoolt. Lisaks välisilme parandamisele annab kortermaja renoveerimine ka korraliku energiasäästu, mis üha kallinevate küttehindadega end igati ära tasub. Tasuta nõuannet energiasäästu kohta jagab kõigile huvilistele KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus – www.kredex.ee/esk. Lisainfo: Tiina Hiller Turunduse ja tootearenduse projektijuht KredEx Tel: 6819 943/ 55 60 74 83 Mirja Adler Eluasemetoodete divisjoni juht KredEx [email protected]
‹ previous news