Kortermajade saatus – helge tulevik või hääbumine

07.11.2002

¾ Eesti elanikest elab kortermajades. Statistikaameti andmetel on Eestis 5-16 korruselistes korterelamutes ligikaudu 215 000 eluruumi. Kui kaua Lasna-, Musta- ja Õismägede paneelelamud veel kestavad ja suhteliselt kvaliteetset elukeskkonda  tähendavad, on oluline sadadele tuhandetele inimestele. Ehituseksperdid on suurpaneelelamute kohta teinud tehnomajanduslikke arvutusi ja leidnud, et minimaalmahus tehtavate remonditööde maksumus peaks lähitulevikus olema suurusjärgus 400–600 kr/m2, komplekssetel remonditöödel aga vähemalt 1000 kr/m2. Riiklikus elamumajanduse arengukavas on toodud kalkulatsioonid, et investeeringute maht paneelelamute korrastamisel oleks suurusjärgus 11–25 miljardit krooni ja telliselamute korrastamisel 9–22 miljardit krooni. Renoveerimislaene võetakse vähe Ligi 1/3 Eesti eluasemetest haldavad korteriühistud või elamuühistud, ülejäänud 2/3 omanikest kas pole organiseerunud ühistusse või elavad väikeelamutes. Eesti Korteriühistute Liidu andmetel on Eestis käesoleva aasta oktoobri seisuga 6442 korteri- ja elamuühistut. Korteri- ja elamuühistutele on loodud konkreetsed laenutooted nagu Hansa Liisingu remondi finantseerimine järelmaksuga või Ühispanga laen korteriühistule. Korteriühistutele antavatele laenudele pakub KredEx vajadusel kuni 75%-list käendust. Laenu on siiani võtnud aga vaid mõned korteriühistud, kuigi vajadus soodsa laenu jaoks on ühistutel elamumajanduse arengukava kalkulatsioonide kohaselt ilmselgelt olemas. Laenu võtmine võib olla tagasihoidlik mitmel põhjusel: korteriomanikud ei saavuta üksmeelt maja renoveerimise vajalikkuse osas, vähene usaldus ühistu juhatuse vastu, teadmatus laenuvõimalustest, hirm laenu ebaõnnestumise ja korterist ilmajäämise ees jms. Samuti on laenu võtmine raskendatud korteriühisuse puhul, mis ei ole juriidiline isik nagu ühistu, vaid pigem korteriomanike üldkoosolek, kus asju häälteenamusega otsustatakse. Ühisusele laenuandmine on keeruline nii juriidiliselt kui ka praktiliselt. Kehtiva seadusandluse kohaselt ei pea korteriomanik tavalisi jooksvaid kulutusi ületavaid renoveerimise laenumakseid tasuma, kui ta ühisuse laenuotsuse teinud koosolekul ei osalenud või hääletas laenuvõtmise vastu. Seega tuleks õigluse ja laenu korrektse teenindamise heaks saavutada kõigi majaelanike nõusolek laenu võtta. Tehniliselt on keeruline saada suure korterelamu kõiki korteriomanikke notari juurde esindajale volitusi või laenulepingu dokumente vormistama. KredEx valmistub uuteks toetusmeetmeteks Hetkel katab KredExi korteriühistu laenutagatis laenust kuni 75%. Pank saab laenu ebaõnnestumisel seda kasutada pärast korteriühistu enda laenutagatiste mahamüümist. Tänasel ümarlaual testib KredEx võimalikku uut lähenemist korteriühistute laenudele. Ühistu ajutise makseraskuse korral tasuks KredEx ise pangale laenumakseid ning asuks ühistut saneerima. KredEx võiks probleemide ilmnedes nõuda muudatuste tegemist ühistu juhatuses või juhtimispõhimõtetes, aidates ühistu järk-järgult taas järjele. Seeläbi annaks KredEx ühistu liikmetele suurema kindlustunde laenu võtmisel. Sarnane tagatistoode toimib väga edukalt näiteks Hollandis. Peale korteriühistute uue tagatistoote on ettevalmistamisel ka kortermajade renoveerimise toetusmeede, mille jaoks on järgmise aasta eelarvest KredExile ette nähtud 10 miljonit krooni. Renoveerimistoetus kataks praeguste kavade kohaselt 10% maja kapitaalremondi kuludest ning seda saaksid taotleda ka need majad, kus kapitaalremonti tehakse omavahenditest, ilma laenu võtmata. Toetust hakatakse välja maksma pärast renoveerimis- ja ehitustööde tegelikku teostamist. Nõusolek toetuse saamiseks tuleb taotleda KredExist enne renoveerimistööde alustamist. Toetuse täpsed tingimused on väljatöötamisel ja avaldatakse KredExi kodulehel riigieelarvest rahade laekumise järel. Ümarlaua arutelu Kell 14.00 jätkub KredExi korraldatud ümarlauaarutelu teemal, kuidas saaks riik laenu võtmise kortermajade elanikele kättesaadavamaks teha ning mis takistab Eesti kortermajade renoveerimise rahastamist. Üritusel osalevad tagatisfondide, linnavalitsuste, ministeeriumite, pankade ja korteriühistuid koondavate organisatsioonide esindajad. Osalevad ka väliseksperdid USAst, Rootsist, Lätist ja Leedust. Huvi korral saab ümarlaua ettekandeid kuulata saalis Tallinn, 24. korrusel. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine. www.kredex.ee

¾ Eesti elanikest elab kortermajades. Statistikaameti andmetel on Eestis 5-16 korruselistes korterelamutes ligikaudu 215 000 eluruumi. Kui kaua Lasna-, Musta- ja Õismägede paneelelamud veel kestavad ja suhteliselt kvaliteetset elukeskkonda tähendavad, on oluline sadadele tuhandetele inimestele. Ehituseksperdid on suurpaneelelamute kohta teinud tehnomajanduslikke arvutusi ja leidnud, et minimaalmahus tehtavate remonditööde maksumus peaks lähitulevikus olema suurusjärgus 400–600 kr/m2, komplekssetel remonditöödel aga vähemalt 1000 kr/m2. Riiklikus elamumajanduse arengukavas on toodud kalkulatsioonid, et investeeringute maht paneelelamute korrastamisel oleks suurusjärgus 11–25 miljardit krooni ja telliselamute korrastamisel 9–22 miljardit krooni. Renoveerimislaene võetakse vähe Ligi 1/3 Eesti eluasemetest haldavad korteriühistud või elamuühistud, ülejäänud 2/3 omanikest kas pole organiseerunud ühistusse või elavad väikeelamutes. Eesti Korteriühistute Liidu andmetel on Eestis käesoleva aasta oktoobri seisuga 6442 korteri- ja elamuühistut. Korteri- ja elamuühistutele on loodud konkreetsed laenutooted nagu Hansa Liisingu remondi finantseerimine järelmaksuga või Ühispanga laen korteriühistule. Korteriühistutele antavatele laenudele pakub KredEx vajadusel kuni 75%-list käendust. Laenu on siiani võtnud aga vaid mõned korteriühistud, kuigi vajadus soodsa laenu jaoks on ühistutel elamumajanduse arengukava kalkulatsioonide kohaselt ilmselgelt olemas. Laenu võtmine võib olla tagasihoidlik mitmel põhjusel: korteriomanikud ei saavuta üksmeelt maja renoveerimise vajalikkuse osas, vähene usaldus ühistu juhatuse vastu, teadmatus laenuvõimalustest, hirm laenu ebaõnnestumise ja korterist ilmajäämise ees jms. Samuti on laenu võtmine raskendatud korteriühisuse puhul, mis ei ole juriidiline isik nagu ühistu, vaid pigem korteriomanike üldkoosolek, kus asju häälteenamusega otsustatakse. Ühisusele laenuandmine on keeruline nii juriidiliselt kui ka praktiliselt. Kehtiva seadusandluse kohaselt ei pea korteriomanik tavalisi jooksvaid kulutusi ületavaid renoveerimise laenumakseid tasuma, kui ta ühisuse laenuotsuse teinud koosolekul ei osalenud või hääletas laenuvõtmise vastu. Seega tuleks õigluse ja laenu korrektse teenindamise heaks saavutada kõigi majaelanike nõusolek laenu võtta. Tehniliselt on keeruline saada suure korterelamu kõiki korteriomanikke notari juurde esindajale volitusi või laenulepingu dokumente vormistama. KredEx valmistub uuteks toetusmeetmeteks Hetkel katab KredExi korteriühistu laenutagatis laenust kuni 75%. Pank saab laenu ebaõnnestumisel seda kasutada pärast korteriühistu enda laenutagatiste mahamüümist. Tänasel ümarlaual testib KredEx võimalikku uut lähenemist korteriühistute laenudele. Ühistu ajutise makseraskuse korral tasuks KredEx ise pangale laenumakseid ning asuks ühistut saneerima. KredEx võiks probleemide ilmnedes nõuda muudatuste tegemist ühistu juhatuses või juhtimispõhimõtetes, aidates ühistu järk-järgult taas järjele. Seeläbi annaks KredEx ühistu liikmetele suurema kindlustunde laenu võtmisel. Sarnane tagatistoode toimib väga edukalt näiteks Hollandis. Peale korteriühistute uue tagatistoote on ettevalmistamisel ka kortermajade renoveerimise toetusmeede, mille jaoks on järgmise aasta eelarvest KredExile ette nähtud 10 miljonit krooni. Renoveerimistoetus kataks praeguste kavade kohaselt 10% maja kapitaalremondi kuludest ning seda saaksid taotleda ka need majad, kus kapitaalremonti tehakse omavahenditest, ilma laenu võtmata. Toetust hakatakse välja maksma pärast renoveerimis- ja ehitustööde tegelikku teostamist. Nõusolek toetuse saamiseks tuleb taotleda KredExist enne renoveerimistööde alustamist. Toetuse täpsed tingimused on väljatöötamisel ja avaldatakse KredExi kodulehel riigieelarvest rahade laekumise järel. Ümarlaua arutelu Kell 14.00 jätkub KredExi korraldatud ümarlauaarutelu teemal, kuidas saaks riik laenu võtmise kortermajade elanikele kättesaadavamaks teha ning mis takistab Eesti kortermajade renoveerimise rahastamist. Üritusel osalevad tagatisfondide, linnavalitsuste, ministeeriumite, pankade ja korteriühistuid koondavate organisatsioonide esindajad. Osalevad ka väliseksperdid USAst, Rootsist, Lätist ja Leedust. Huvi korral saab ümarlaua ettekandeid kuulata saalis Tallinn, 24. korrusel. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine. www.kredex.ee
‹ previous news