Riiklik ekspordi garanteerimine mitmekordistub

25.02.2002

EKN koolitas KredExit 1,3 mln eest Alates 2000. aasta maikuust on Rootsi riiklik ekspordigarantii agentuur EKN aidanud Eestis luua ekspordi garanteerimise süsteemi. EKN on pakkunud KredExile ekspertabi ja koolitust ekspordigarantiide seadusandliku raamistiku, garantiitaotluste käsitlemise ja otsustamise osas. Garantiiskeemi loomist on toetanud Rootsi välisabi agentuur SIDA ligi 1,3 mln krooni ulatuses. Ühisprojekt lõpeb käesoleva aasta märtsis viimase koolitusega EKN-is eksportgarantiide kahjude käsitlemise ja sissenõudmise teemal. KredEx kavandab mitmekordistada garantiiportfelli KredEx pakub Eesti eksportijatele riiklikke garantiisid. Ekspordi Riikliku Garanteerimise Seaduse alusel on lubatud maksimaalne garantiiportfelli maht 300 mln krooni. KredEx annab kuni 70 %-lise garantii nii poliitilistele kui ka välisettevõtte kommertsriskidele.Et Eestis erakindlustajad ekspordikindlustust ei paku, võimaldab KredEx täna garanteerida lühikese maksetähtajaga eksporttehinguid ka OECD maadesse. 2001. aastal töötas KredEx välja garanteerimise juriidilise raamistiku ja koolitas välja oma personali. Alustati ekspordi garanteerimise võimaluste tutvustamist ettevõtjatele. Ettevõtjatelt laekus 62 taotlust, millest KredEx lükkas tagasi 10 %. Aasta lõpuks oli KredEx sõlminud 32 garantiilepingut ekspordikrediitidele ligi 54 mln krooni ulatuses. Tüüpiline garanteeritud maksetähtaeg on 30 – 60 päeva. Tähtsamad sihtmaad olid Itaalia, Saksamaa, Iirimaa ja Inglismaa. 2002 ja 2003 aastal kavatseb KredEx mitmekordistada eksportgarantiide portfellimahtu, sest vajadus eksporditehingute kindlustamiseks on turul selgelt olemas. KredEx arvestab perspektiiviga, et hiljemalt 2004. aastaks aktiviseerub Eestis ka erakindlustusturg. Sel juhul jäävad riiklikult garanteeritavaks erakindlustusele mittesobivad maad.  Eesti eksport nendesse nn mitteturukõlbulikesse riikidesse on suurusjärgus 12 – 13 miljardit krooni aastas. KredEx oleks võimeline garanteerima sellest ligikaudu veerandit. Kuidas EKN Rootsi eksportijaid toetab? Rootsi riiklik ekspordigarantii agentuur EKN loodi 1933. aastal, et julgustada ettevõtjaid välisturgudele müüma ning panku eksporti finantseerima. EKN loomisel rõhutas Riksdag riiklike garantiide vajalikkust ekspordiks Venemaale ja Balti riikidesse. Algusaastatel antigi enamus garantiidest eksportijatele, kelle sihtmaadeks olid Balti riigid või Poola. EKN alustas 5 töötajaga ning Rootsi parlamendi poolt esialgselt lubatud maksimaalse garantiilimiidiga 35 mln SEK. Täna töötab EKN-is aga ligikaudu 100 inimest ning garantiilimiiti on tõstetud 200 miljardile SEK-ile. 2001. aastal väljastas EKN ekspordigarantiisid mahus 27 miljardit SEK-i (45,6 miljardit EEK), kusjuures garanteeritud ekspordi põhilisteks sihtmaadeks olid Mehhiko, Lõuna-Aafrika, Türgi, Hiina ja Brasiilia.  Rootsi eksportijatele pakuvad ekspordiriskide maandamist mitmed erakindlustusfirmad ja seepärast on EKN ülesanne kindlustada just selliseid maid ja riske, mis erakindlustajate huviorbiidist välja jäävad. Üldjoontes kindlustavad erafirmad eksporti, mis läheb OECD maadesse ja millele ei anta üle 6 kuu maksetähtaega. EKN garanteerib põhiliselt pika-ajalisi tehinguid, tüüpiline garantii antakse 6 – 7 aasta peale. Eksporditehingute mahu poolest on EKN olulisemad kliendid Ericsson, ABB, Skanska, Atlas Copco, Tetra Laval, Volvo ja Scania. Taotluste arvu järgi aga laekub enamik taotlusi siiski väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt. Kokku garanteerib EKN 3 – 5 % Rootsi ekspordist. EKN annab 100 %-lise garantii poliitiliste sündmustega seotud riskidele nagu valuuta ülekande piirangud, looduskatastroofid, sõda, ja kuni 90 %-lise garantii välisettevõtte kommertsriskidele (maksejõuetus või krooniline võlgnevus). EKN on Rootsi Välisministeeriumi alluvuses. Mis on ekspordigarantii ? Kui eksportija müüb oma kaupa järelmaksuga, siis võtab ta riski, et raha ei laeku. Kauba või teenuste eest võib maksmata jääda seetõttu, et ostjafirma läheb pankrotti või lõpetab tegevuse (nn kommertsrisk) või siis seetõttu, et eksportmaal kehtestab valitsus valuuta väljamakse piirangud, devalveerib valuuta, tekib sõda või looduskatasroof vms (nn poliitilised riskid). Miks on riiklik ekspordi garanteerimine vajalik ? Ettevõtjate jaoks on eksportgarantii oluline konkureerimiseks välisturgudel. Garantii võimaldab eksportijal ettemaksu nõudmise asemel pakkuda ostjale hoopis maksetähtaega. See on eriti oluline uutele turgudele sisenemisel ja uutele ostjatele müümisel. Ekspordigarantii on samuti rakendatav eksporditehingute finantseerimisel, nii eksportijal oma kauba valmistootmiseks kui ka ostjafirmal Eesti eksportkauba väljaostmiseks vajaliku pangalaenu saamiseks. Riigile on ekspordi garanteerimine oluline meede ekspordi tõstmiseks ja selle kaudu ka tööhõive tagamiseks. Taani ekspordi garanteerimise agentuur EKF viis näiteks mais 2001 läbi uuringu, mis näitas, et ligi 6100 töökohta on kindlustatud tänu ekspordigarantiidele. Hästitoimiva riikliku ekspordikrediidi süsteemi puudumine oli 2001 läbi viidud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uuringus üks olulisematest konkurentsivõimet kärpivatest teguritest .  

EKN koolitas KredExit 1,3 mln eest Alates 2000. aasta maikuust on Rootsi riiklik ekspordigarantii agentuur EKN aidanud Eestis luua ekspordi garanteerimise süsteemi. EKN on pakkunud KredExile ekspertabi ja koolitust ekspordigarantiide seadusandliku raamistiku, garantiitaotluste käsitlemise ja otsustamise osas. Garantiiskeemi loomist on toetanud Rootsi välisabi agentuur SIDA ligi 1,3 mln krooni ulatuses. Ühisprojekt lõpeb käesoleva aasta märtsis viimase koolitusega EKN-is eksportgarantiide kahjude käsitlemise ja sissenõudmise teemal. KredEx kavandab mitmekordistada garantiiportfelli KredEx pakub Eesti eksportijatele riiklikke garantiisid. Ekspordi Riikliku Garanteerimise Seaduse alusel on lubatud maksimaalne garantiiportfelli maht 300 mln krooni. KredEx annab kuni 70 %-lise garantii nii poliitilistele kui ka välisettevõtte kommertsriskidele. Et Eestis erakindlustajad ekspordikindlustust ei paku, võimaldab KredEx täna garanteerida lühikese maksetähtajaga eksporttehinguid ka OECD maadesse. 2001. aastal töötas KredEx välja garanteerimise juriidilise raamistiku ja koolitas välja oma personali. Alustati ekspordi garanteerimise võimaluste tutvustamist ettevõtjatele. Ettevõtjatelt laekus 62 taotlust, millest KredEx lükkas tagasi 10 %. Aasta lõpuks oli KredEx sõlminud 32 garantiilepingut ekspordikrediitidele ligi 54 mln krooni ulatuses. Tüüpiline garanteeritud maksetähtaeg on 30 – 60 päeva. Tähtsamad sihtmaad olid Itaalia, Saksamaa, Iirimaa ja Inglismaa. 2002 ja 2003 aastal kavatseb KredEx mitmekordistada eksportgarantiide portfellimahtu, sest vajadus eksporditehingute kindlustamiseks on turul selgelt olemas. KredEx arvestab perspektiiviga, et hiljemalt 2004. aastaks aktiviseerub Eestis ka erakindlustusturg. Sel juhul jäävad riiklikult garanteeritavaks erakindlustusele mittesobivad maad. Eesti eksport nendesse nn mitteturukõlbulikesse riikidesse on suurusjärgus 12 – 13 miljardit krooni aastas. KredEx oleks võimeline garanteerima sellest ligikaudu veerandit. Kuidas EKN Rootsi eksportijaid toetab? Rootsi riiklik ekspordigarantii agentuur EKN loodi 1933. aastal, et julgustada ettevõtjaid välisturgudele müüma ning panku eksporti finantseerima. EKN loomisel rõhutas Riksdag riiklike garantiide vajalikkust ekspordiks Venemaale ja Balti riikidesse. Algusaastatel antigi enamus garantiidest eksportijatele, kelle sihtmaadeks olid Balti riigid või Poola. EKN alustas 5 töötajaga ning Rootsi parlamendi poolt esialgselt lubatud maksimaalse garantiilimiidiga 35 mln SEK. Täna töötab EKN-is aga ligikaudu 100 inimest ning garantiilimiiti on tõstetud 200 miljardile SEK-ile. 2001. aastal väljastas EKN ekspordigarantiisid mahus 27 miljardit SEK-i (45,6 miljardit EEK), kusjuures garanteeritud ekspordi põhilisteks sihtmaadeks olid Mehhiko, Lõuna-Aafrika, Türgi, Hiina ja Brasiilia. Rootsi eksportijatele pakuvad ekspordiriskide maandamist mitmed erakindlustusfirmad ja seepärast on EKN ülesanne kindlustada just selliseid maid ja riske, mis erakindlustajate huviorbiidist välja jäävad. Üldjoontes kindlustavad erafirmad eksporti, mis läheb OECD maadesse ja millele ei anta üle 6 kuu maksetähtaega. EKN garanteerib põhiliselt pika-ajalisi tehinguid, tüüpiline garantii antakse 6 – 7 aasta peale. Eksporditehingute mahu poolest on EKN olulisemad kliendid Ericsson, ABB, Skanska, Atlas Copco, Tetra Laval, Volvo ja Scania. Taotluste arvu järgi aga laekub enamik taotlusi siiski väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt. Kokku garanteerib EKN 3 – 5 % Rootsi ekspordist. EKN annab 100 %-lise garantii poliitiliste sündmustega seotud riskidele nagu valuuta ülekande piirangud, looduskatastroofid, sõda, ja kuni 90 %-lise garantii välisettevõtte kommertsriskidele (maksejõuetus või krooniline võlgnevus). EKN on Rootsi Välisministeeriumi alluvuses. Mis on ekspordigarantii ? Kui eksportija müüb oma kaupa järelmaksuga, siis võtab ta riski, et raha ei laeku. Kauba või teenuste eest võib maksmata jääda seetõttu, et ostjafirma läheb pankrotti või lõpetab tegevuse (nn kommertsrisk) või siis seetõttu, et eksportmaal kehtestab valitsus valuuta väljamakse piirangud, devalveerib valuuta, tekib sõda või looduskatasroof vms (nn poliitilised riskid). Miks on riiklik ekspordi garanteerimine vajalik ? Ettevõtjate jaoks on eksportgarantii oluline konkureerimiseks välisturgudel. Garantii võimaldab eksportijal ettemaksu nõudmise asemel pakkuda ostjale hoopis maksetähtaega. See on eriti oluline uutele turgudele sisenemisel ja uutele ostjatele müümisel. Ekspordigarantii on samuti rakendatav eksporditehingute finantseerimisel, nii eksportijal oma kauba valmistootmiseks kui ka ostjafirmal Eesti eksportkauba väljaostmiseks vajaliku pangalaenu saamiseks. Riigile on ekspordi garanteerimine oluline meede ekspordi tõstmiseks ja selle kaudu ka tööhõive tagamiseks. Taani ekspordi garanteerimise agentuur EKF viis näiteks mais 2001 läbi uuringu, mis näitas, et ligi 6100 töökohta on kindlustatud tänu ekspordigarantiidele. Hästitoimiva riikliku ekspordikrediidi süsteemi puudumine oli 2001 läbi viidud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uuringus üks olulisematest konkurentsivõimet kärpivatest teguritest .
‹ previous news